Loodan, et adminn ei kustuta minu tänast teemat, kuna ta väga ei haaku tehnoülevaatusega. Lühendatud lugu sellest kuidas petturid saavad kasumit ausate pealt. Lugu järgmine.
Aus autoomanik müüs oma sõiduki ja pani ostu/müügi lepingusse kirja kõik temale teadaolevad puudused. Sellest tingituna sõiduk odavam ja "läks loosi". Kuna uus omanik sai vara suhteliselt odavalt siis pani ta selle kohe uuesti müüki tunduvalt kallimalt, midagi seejuures remontimata ja lisas müügikuulutusesse, et sõiduk korras... No ei ole miskit teha, et meid ümbritseb nii palju ebaausaid ja kahjuks on sama palju ullikesi kes ostavadki auto ning ei lähe spetsialisti juurde seisukorra kohta infot saama ENNE SÕIDUKI OSTU. Tehnoülevaatuspunkti hinnangu saamiseks minnes on teema nii ja naa kuid igal juhul asjalik mõte aga kui lähete töökotta siis praagitakse 2 korda suurema koguse puuduseid, remondimeeste arvamust võib mõjutada võimalik tulu võimalikust remondist. Ma ei taha tehnoülevaatuse tähtsust vähendada kuid olen märganud, et ülevaatusel "praagitakse" vähem kui remonditöökojas, sest meie hindame tee kõlblikkust TÄNA ja töökoda võimalikku remondivajadust ka tulevikku silmas pidades.

Kahjuks ei ole minul võtta direktiivi mis ütleb, et sõiduautol peab summuti väljundiots paiknema sõiduki taga. Nüüd siis olen Maanteeameti eksperdi poolt kahtlustatav omavolitsemises kuna vormistasin kordusülevaatuse sõiduautona arvel olevale diiselmootoriga Renault Trafic sest temal toruots auto keskel.

Maanteeamet on loonud võimaluse esitada arvamust vihje@mnt.ee kui Teie ei ole rahul ülevaataja tööga. Mida arvate?

hakkama autos ringi tuhnima ja võõrastes asjades sobrama, et asju välja tõsta leidmaks tulekustutit. kolmnurka ja tõkiskingi. On ju nüüd "videoajastul" ülevaatajaid kirjalikult hoiatatud 150€ trahvinõudega kui videos ei ole näha tulekustutit uurivat ülevaatajat... Muidugi saab asjade eksponeerimist ka paluda auto ülevaatusele toonud isikult agu kui pagasiruum on laeni asju täis ... vahel tuuakse auto ja minnakse mõneks tunniks asju ajama kui on väike järjekord. Kas peab tagumisi istmepatjasid eemaldama, et nende alt leida ohurihmade pandlaid?

Alustaks temaga mis meid kõiki võib mis iganes ajal otseselt puudutada.

Täna jagati laiali Maanteeameti koostatud tegevusjuhend. 01.juulist alustame masina põhja all haamrivarrega kopsimist, lahtise mastiksi eemaldamist ja vajadusel põhja all oleva kandevkonstruktsiooni porist puhtaks pesemist ning kui Teie seda ei luba siis tuleb kordusülevaatus. Tahaks loota, et uut juhendit õigesti tõlgendataks sest esmapilgul tundub, et igasugune rooste auto kandevkonstruktsioonidel toob kaasa korduva sest juhendis ei ole olulist meeldetuletust mis on MKM 77 lisa 4 olemas ja seal on: 2.8. Korrodeerunud – sõiduki ja selle osa keemiline ja elektrokeemiline roostetamine, mille tõttu on vähenenud sõiduki osa tugevus või jäikus.

Mis Te arvate, kas väljakutse tehnoülevaatusel oleks jumet? Kindlsti leidub inimesi kes on kiire elutempoga millest võib tekkida olukord kus lihtsalt ei ole aega minna tehnoülevaatusele. Või on peres auto kuid ei ole kedagi kes sellega ülevaatusele läheks sest peremees on näiteks komandeeringus. Siis helistatakse minule ja ma tulen, võtan Teie auto ning käin ära ülevaatusel ja vajausel leian ka remondikoha kuhu aeg saab broneeritud.

Olen sattunud bürokraatia tõmbetuule kätte ja kuna Teie head foorumi kasutajad olete minule ainukesed kellega teemasid arutada siis tahaks Teie arvamust. Tehnoülevaatuspunkti omanikust ärimees on sõlminud halduslepingu Maanteeametiga, et firma esindab teatud mõttes/ulatuses riiki ja firmasse on tööle võetud kodanikud kes omavad liiklusvahendite kontrollimise õigust. Kuna meie riigis on palju "Nõudeid mis panevad kulme kergitama" siis juhul kui autoomanik ei nõustu ülevaatusotsusega - kes peaks otsustama kas ülevaataja on määrusepunkti õigesti kohaldanud auto suhtes? Kas tööandja kes ei oma vastavat ülevaataja akrediteeringut ja tal puudub autoalane eriharidus?

Tahaks alustada arutelu tehnoreeglite kohta. Mina ei kuulu nende priviligeeritute hulka keda peetakse piiisavalt asjalikuks, et kutsuda riigiasutusesse arutama reegleid, sellepärast on minule ainukeseks võimaluseks siin avalikus foorumis teemasid arutada. Olen ehk liigagi palju kirunud ametnikke ja siin prooviksin arendada asjalikku keskustelu sest tegelikkuses on tehnoülevaatuse reeglistik paljuski "söödav" ja reeglite koostajad teevad tööd innuga KUID vähe küsivad ülevaatajate endi käest.
Avan MKM 77 Lisa 4 https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1040/5201/8016/MKM_2704
2018_m23%20lisa%204.pdf# ja alustan esimese teemaga mis on: 2.9. Lekkimine - igasuguse vedeliku väljumine süsteemist tilkade või joana. Agregaadi, selle seadme või osa märgumist töövedelikuga ei loeta lekkimiseks.

Selline selgitus määruses tähendab, et kui mootori korpuselt tilgub õli või lausa pritsib, alles siis tuleb vormistada kordusülevaatus. Tähendab pärast selle selgituse tekkimist määrusesse võib auto mootor olla õlist "ludumärg" ja ülevaatajal ei ole lubatud mootori puhastust nõuda sest ludumärga ei saa lugeda enam lekkimiseks? Olen kategooriliselt sellise lähenemise vastu sest nüüd piisab ukse taga kaltsuga puhastusest ja J.O.K.K. Sama teemat edasi arendades leian 8. SAASTED ja seal on kirjas 8.4.1. Vedelikulekked 1) Mistahes vedelikuleke (v.a. vesi), mis võib kujutada ohtu teistele liiklejatele või keskkonnale. Jätkates nüüd mootori õli lekkimise temat siis ma ei ole mitte kunagi kohanud liikluses sõidukit mille mootor lekiks nii tugevalt, et minul tekiks ohutunne või minu auto juhitavus või tuuleklaasi kaudu liikluse jälgimine oleks kahjustatud eessõitva autost õli pritsimise pärast. Samuti ei ole mina kohanud liikluses autot mis ees sõites oleks õli lekkimisega tekitanud keskkonnareostust või tundunud olevat ohtlik puudele ja lindudele. Põhiline sõnum antud teemas oleks - antud asjas on regulatsioon minu jaoks väga mõistmatu ja elukauge.

Tahan alustada uue aruteluteema. Minu postitused foorumisse on tihti negatiivse alatooniga kuid sellele vaatamata on ka palju positiivset toimunud ja toimumaski. Et foorum ei paistaks liiga palju kellegi Millerti nutulauluna tahaksin, et kirjutaksite positiivsetest juhtudest ülevaatustel. Ainult ärge kirjutage sellest kus ülevaataja rikkus reeglit Teie kasuks millest saite + emotsiooni.

Tegelen Maanteeameti koostatud, uuest aastast käiku mineva „roostejuhendi“ läbitöötamisega ja tahaksin Teie abi, kas on mõtteid? Alates 01.01.2018 kehtima hakkavast MKM 77 lisa 4 https://www.riigiteataja.ee/akt/101092017010 leiab 6. RAAM, KERE JA SELLELE KINNITATAVAD OSAD 6.1.1. Üldine seisund 5) Konstruktsiooni kandevelement on korrodeerunud. – OV. Kui leidub hakkajaid teemat arendama siis esitan arengute käigus täpsustavaid lisaküsimusi. Vaadates määruse (mitte maanteeameti juhendit) regulatsiooni, tahaks alguseks küsida. Kas Teie arvates on auto rehvi vahetuseks tungrauaga tõstmise koht kandevelement kui jah siis kas on õige nõuda roostetava tungraua kinnituskoha pärast kordusülevaatust, kas ebakindla tõstekoha pärast on õige vormistada auto kasutuskeeldu vt. 6.1.1.6.? Kas küljekarbi katteplekk on kandevelement?

Väljavõte programmist - Valdkond „Ohutu sõiduk“ näeb ette tegevused, mis on seotud sõiduki turvalisuse, tööga seotud sõidukite ohutusega …

Käesoleval aastal on ülevaatajaid Maanteemeti poolt pandud otsustama (j.o.k.k.), et remondi töökojas ei peagi kõikki puuduseid likvideerima ja kordusülevaatusele võib tulla varasemalt avastatud VO riketega kui neid on 4 või vähem. Lihtsamalt öeldes võite „laia kaarega“ lasta ülevaataja peale ning sõita edasi LED sinist värvi tulukestega või liiga lühikeste pidurivoolikutega... Ministeerium on nüüdseks oma allasutuse Maanteeamet “üle trumbanud“ ja alates 01. oktoobrist Teie masin ei saa kordusülevaatust kui temal on fikseeritud igast veagrupist 4 väheohtlikku puudust. Kui nüüd natuke teema kallal utreerida siis saabki auto positiivse otsuse kui pannakse kirja 29 VO puudust ja J.O.K.K. Muidugi nii absurdset olukorda ei teki aga teoreetiline võimalus on olemas. Ülevaatajatele antakse võimu juurde sest kahe pisivea korral nende koosmõjus võib tunnistada masina OV vääriliseks ja kahe ohtliku vea koosmõjus võib tunnistada masina liikluses kasutamiseks eriti ohtlikuks. Ühe käega võetakse ja teisega antakse või mis?

Kuna tehnoülevaatuse natsionaliseerimine võtab järjest tuure siis tahaksin teada kas olen ainuke rumal siin riigis kes enam ei mõista mis ülevaatuse organisaatorite peades toimub? Täie tõsidusega on Maanteeamet muutmas suhtumist, vastavalt millele EI VASTUTA autoomaniku ees ühegi otsuse pärast ega käitumise eest tehnoülevaataja. Et paremini mõistaksite panen siia ühe väljavõtte Maanteeameti poolt saadetud ametlikust dokumendist

Kuivõrd HMS kohaselt on haldusorganiks ka halduslepinguga avaliku halduse ülesandeid täitma volitatud isik, siis annab haldusmenetluse (haldusmenetlus on haldusorgani tegevus määruse või haldusakti andmisel, toimingu sooritamisel) raames välja haldusakti (otsus ülevaatuse läbimiseks/mitteläbimiseks) justnimelt ettevõte, mitte ülevaataja.

Maanteeameti ja ministeeriumi ühistööna 8 aastat tagasi alustatud tehnoülevaatajate alandamistele ja mõnitustele on tulemas lõpp sest ametnike kompetents on andmas viimast kõige alandavamat surmahoopi ülevaatajatele kes muudetakse tühisteks linnukeste tegijateks - see ongi see millest olen aastaid kirjutanud. Jah me elame õigusriigis sest riigil on õigus. Mida kirjutasin ei ole süüdistus vaid ahastus - mida te meiega teete? Tegelikkuses peaksime meie olema riik ja riigiametid peaksid meid teenima. Keda siin süüdistada kui rahvas kes vähegi saab, põgeneb siit hädaorust kuna see riik ei ole mitte oma rahva jaoks vaid rahvas on valitseva klanni jaoks.

Pakun aruteluteema, et kas Teie arvates on vaja ülevaatusel vastutuskindlustust? Põhimõte selles, et ülevaatusärimees ostab aastaks kuni kolmeks kindlustuse katmaks kõik kahjud mis võivad tekkida kliendi varale ülevaatusel...

Uuel aastal uue hooga. Palun vabandust nende ees kes eelmisel aastal tundsid ennast minu ütlemiste pärast ebamugavalt. Luban ka edaspidigi olla Teie jaoks olemas kõigi oma vooruste ja pahedega.
Mait Millert.

Alustan järjekordse arutelu sest kahtlen tõsiselt ülevaatuse määruse koostanud riigiametnike sobivuses. Kehtiv regulatsioon MKM 77 lisa 4 ütleb: "2.2. OV – „ohtlikud rikked ja puudused”: mittevastavused, mis võivad ohustada sõiduki turvalisust või panna teised liiklejad ohtu või reostavad keskkonda. Mittevastavuse kõrvaldamiseks on vajalikud eriseadmed või eriettevalmistusega töötajad. Nüüd võtan samast regulatsioonist 4.7. Tagumise registreerimismärgitule latern 3) Registreerimismärk on täielikult valgustamata. - OV

Tähendab, et riigiametnike arvates kui reg. märk on valgustamata siis sellepärast on sõiduki turvalisus ohustatud, ta ohustab teisi liiklejaid või toimub keskkonna saastamine! Kas Teil on pakkuda veel näiteid, mõtteid?

Tere head foorumlased, olete kuidagi kevadtoimetustesse sukeldunud ja foorum on natuke soiku jäänud. Tahaks jällegi elavdada meie arutelukeskkonda kuna vahepeal on toimunud tähtsa ülevaatusreegli oluline tõlgendamise muudatus. Alles hiljuti veel teadsime ülevaatusaegade algusest kehtinud reeglit, et kordusülevaatusel positiivse otsuse vastuvõtmiseks peab kontrollima kas on kõrvaldatud ka nn. pisivead – VO. Nüüd on meid juhendatud Maanteeameti eksperdi poolt selles, et juhul kui kordusülevaatuseks on kõrvaldatud olulised vead kuid ei ole kõrvaldatud kõik pisivead siis on meil kohustus tunnistada auto korrasolevaks nii nagu korralisel ülevaatusel kui pisipuuduseid on vähem kui viis. Tähendab, et autoomanik ei pea rangelt järgima nõuet - sõiduki omanik või kasutaja peab kõrvaldama kontrollkaardile kantud rikked või puudused esimesel võimalusel. Minu arusaamistmööda ongi ju pisivigade kõrvaldamise võimalus olemas kui autot remonditakse töökojas… Minule on selline reeglimuudatus segadusseajav kuna tean masinaid mis aastast aastasse käivad korralisel ülevaatusel samade pisivigadega mida on vähem kui viis… Põhimõtteliselt peaks ülevaataja ütlema kordusülevaatuse saanud auto omanikule, et tema ei pea korduse edukaks läbimiseks enam kõiki puuduseid likvideerima siis mida selline asi endaga kaasa toob, eks näitab aeg. Mis mõtteid Teile selline muudatus toob?

Mehed saunas rääkisid, et planeeritakse auto kontrollimise protsessi salvestuskohustust, kas selline idee ka määrusesse jõuab on esialgu raske uskuda? Sellise tegevuse poolt on hääletatud ülevaatuspunktide omanike liidus (kes nimetavad endid tehnoülevaatajateks, kuid kellest valdav enamus ei ole vastavalt atesteeritud) 11 firmaomanikku eesotsas liidu juhatajaga kes on oletatavalt idee autor. Alles nad olid kaamerate vastu kuna ei tahtnud ise tehnika eest maksta, nüüd on aga korruptsiooni vähendamise eesmärgil tekkinud vajadus ülevaatuse käigus auto alt ja pealt üle filmida ning vajadusel pildistadagi nagu on kirjutatud minu kasutuses oleval dokumendil.

"Naised saunas" teadsid rääkida, et käivad sahinad nagu keegi oleks teinud ettepaneku politseile - teelkontrollil anda autojuhile arve selle eest, et tema autot kontrolliti. Kui tehnoülevaatusel võetakse raha siis miks ei või teelkontrollil seda teha-ha-ha-ha?

Maanteeamet viis Tartus läbi nn. testostu mille käigus esitati ülevaatusele sõiduauto millel olid ARK inimeste arvates erineva raskusastmega puudused (3 ohtlikku ja 4 väheohtlikku). Kontrolli tulemused olid üllatavad. Üks ülevaataja "avastas" testiautol 7 (seitse) ohtlikku viga ja lisaks veel neli väheohtlikku viga, teine ülevaataja küll tuvastas mitmeid puuduseid kuid ei pidanud neid kontrollimise hetkel nii olulisteks, et neid ära märkida.
Milliseid mõtteid toob Teile testostu tegemine ja nii erinev hinnang autole?

Riik kavatseb kahe aasta jooksul muuta seadusandlust nii, et saaks õiguse kehtestada ülevaatustele piirhinnad, kas on mõtteid arvamusi?

Tere head tehnoülevaatushuvilised. Minuni jõutis tokument mile sisu ületap “uudisgünise“ vasdavalt milele – OK ma ei haka siin mainitut tokumenti sisu ümper juttustama vait panen Deile väljavõte antut tokumentist.

Lennundusseaduses ja liiklusseduses sätestatud kohustused tehnoülevaatuse osas on oma õiguslikuklt loomult sarnased Kuna lennundusseaduse § 7prim1 loike 2teine lause sätestab kontrolli kulude tasumise kohustuse, kuid ei määra kindlaks selle kohustuse noutavaid elemente , siis on see vastuolus põhiseaduse § 113 sätestatud on seadusereservatsiooniga ega ole formaalselt põhiseaduspärane.

Ma ei taha Teile head foorumikülastajad kogu dokumenti ette näidata sest mind ei ole volitatud selleks küll aga lõpetuseks lisan oima kommentaari kuidas olen asjast aru saanud sest mind ei kutsutud antud teema arutelule.

Olen nii aru saanud, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium soovib lõpetada põhiseadusliku vastuolu sellega, et täna ei võrdsustata maanteeliiklust lennundusega, ja sellise konstitutsioonilise korralageduse likvideerimiseks viiakse sisse “Avalik õiguslik tasu“ mida hakatakse sisse kasseerima tehnoülevaatuspunktidelt. Teades, et tegelikkuses “Avalik õiguslik tasu“ kasseeritakse lõpptarbijalt, on otsustatud sisse viia ülevaatuse piirhinnad mida planeeritakse sätestada lausa liiklusseaduses. Sellise huvitava vangerduse eest peame avaldama tänu nii ministeeriumile kui ka ühingule Eesti Tehnoülevaatajate liit ning Maanteeametile. Plaanis on lõpetada põhiseaduslik vastuolu kahe aasta jooksul.

Jälle peab lugema altkäemaksu võtmisest mille vastu justnagu võideldakse kõigi vahenditega. Isegi ülevaatuspunktidesse on paigaldatud kaameraid, mis küll ei hoia ära meelehea pakkumist kuid teatud mõttes distsiplineerivad. Kas Teie arvates on tehnoülevaatusel suuremaks probleemiks korruptsioon või raskelt mõistetavad tehnonõuded või veel midagi?

Tere head foorumlased. Mõtlesin, et kindlasti võib leida Teie hulgast inimesi kes tooks natuke rohkem valgust sellesse segasesse loosse mis täna on enamuse autolehtede esikaantel. Ma ise kah natuke surfasin kuid ei ole aega veelgi põhjalikumaks teemasse süvenemiseks nii pakun välja selle mis esimesena silma hakkas.
Räägitakse peaasjalikult EA 189 TDI tüübitähisega VW mootoritest kus olevat diisli heitgaaside vähendamise tarkvaraga manipuleeritud mille tulemusena heitgaaside testimise ajal töötab mootori juhtimisprogramm õigesti ja siis saadakse vajalikud heitgaasinäitajad. Kuid kui masin töötab tavakasutuses siis ei pidavat enam mootori tööd juhtiv arvuti tarkvara enam nii toimetama kui testimise ajal. Oletan - on tahetud, et mootor arendaks suuremat võimsust mis tekitab roolisolejale vajaliku positiivse tunde “kui tublilt auto edasi astub“. Sellega suureneb kütuse kulu ja CO2 hulk ja tahmaosakeste hulk ja nox gaaside hulk ja mis kõik veel. Räägitakse midagi tehnoülevaatusel võimalikest probleemidest kõrvale hiilimisest, mis on natuke arusaamatu. Küllap on siin mõeldud nn. OBD testi (mida meil hakatakse tegema 2018 aastal kui ma ei eksi) mis annab heitgaaside puhastussüsteemide korrasoleku ja reeglitele vastavuse kohta protokolli nagu oleks kõik korras. Suitsususe testi tegemisel on nüüd asjad nii, et mootor ei oska tuvastada kes ja mida auto ümber toimetab kui tehakse mõõtmist samas on Euro4, Euro5 ja Euro6 varustatud tahmafiltriga mis peaks kuni 98% seda saasta kokku koguma nii, et summutitorust ei tule midagi. Jutt käibki just Euro 6 emissiooninormi täitma pidava masina mootorist mis peaks olema varustatud heitgaasitorustikus isegi paari katalüsaatoriga millest üks on kindlasti nn. selekteeriv AdBlue urea pritsesüsteemiga (mida kasutati Mercedes rekkal juba 2005 aastast alates) kus pritsitakse katalüsaatorisse kusihapet mis lõhustab lämmastikoksiidi samuti peaks seal olema ka regenereeriv tahmafilter mis tuli juba koos Euro5 normidega kuid mida paigaldati väga palju juba siis kui kehtis alles Euro 4 normatiiv. Wikipediast leiab Euronormide kehtima hakkamise tabeli vastavalt millele ei tohiks euroliidus müüa uusi tarbesõidukeid mis ei vasta hetkel kehtivale normatiivile. https://en.wikipedia.org/wiki/European_emission_standards
Kuidas asjad tegelikkuses käivad võib ainult spekuleerida ja need spekulatsioonid võivad lausa vandenõu teooriateni jõuda. Skandaal puudutab veel Audit, Skodat ja Seati. Ma ei imestaks kui sama jamaga oleks seotud teisedki automargid.

Tere head foorumilased.
Olen mitmeid teemasid algatanud selleks, et elavdada foorumit ja täna tahaksin Teid ärgitada arutelule - milleks üleüldse on vaja tehnoülevaatust?
Paljud kolleegid võivad minu teema peale pead vangutada, sooviga öelda: „Ise ülevaataja ja ajab niisugust jama suust välja…“ No aga tõesti kui venemaal on kohustuslik ülevaatus ainult nn. kommertssõidukitele ja erasektorile vabatahtlik, kui just ei soovita Kasko kindlustust sest sellise kindlustuse vormistamise eelduseks on kehtiv ülevaatus. Ameerikas on osariike kus peetakse oluliseks heitgaaside korrasolekut ja edasi on omaniku enda asi kui korras ta oma liiklusvahendit hoiab, eeldatakse inimesel ajude olemasolu sest ainult loll läheb sõitma ilma piduriteta liiklusvahendiga. Hiljuti käisin Georgias kus on sama olukord (planeeritakse erasektorile vastavat kontrolli alates 01.01.2015), aga ma ei näinud avariisid küll aga lömmis autosid liikumas. Ühistransport kolises ja logises kuid liikus ikka. Liikluskaos mis seal oli, mind natuke ehmatas, pidev joon on ainult moe pärast ja reastutakse kuidas juhtub ning ilma korras helisignaalita ei ole mõtet liiklusesse minna. Kuna kõik rikuvad reegleid siis sellega on ka politsei harjunud, näiteks 80 alas sõitis meie takso 100-ga samas suunas liikuvast politseist. Paljud teavad lugu kus ühest väikelinnast kaotati liiklusmärgid ja mis tulemus oli – avariide arv kahanes. Ma ei taha siin öelda, et reegild ei ole vajalikud, ma tahan öelda, et reeglitega ei saa minna äärmustesse. Eks edaspidi jõuan oma arvamusi lisada kui see teema võtab hoogu.

Tulles vastu Sergei soovile tahaks teada kas lisaraha eest saab ikka veel osta positiivset otsust? Oleks kena kui kommenteeritaks tegelikult toimunud "kauba ostmist". Ei pea hakkama konkreetselt näpuga näitama. Ka mina olen maksnud 10 rubla, et tööauto saaks ülevaatuse läbitud. Siis veel kaeti miilitsale rikkalik laud kus kindlasti pidi pidulikust banketist osa võtma minis üles mukitud sekretär. Peo lõpuks toimetati ülevaataja veel taksoga kodu ukseni. Nii käis ülevaartus vene ajal.

Mõtlesin siin natuke elavdada foorumit. Näen, et mitmed kolleegid reklaamivad nende poolt pakutavat riiklikku sõidukite järelvalveteenust kui kaupa, mida Teie arvate sellest? Kas olukord, kus internetis reklaamtakse kõrvuti autošampooni ja ülevaatusvautšerit pealkirja all -"Autokaubad" on õige? Mina arvan, et ei ole.

Tere head auto24 foorumi külastajad. Ei ole kaua olnud elavat arutelu ja ma siin mõtlesin, et kui küsiks Teie käest mida arvate Siim Kallase meeskonna ideedest? http://europa.eu/rapid/pressReleasesAction.do?reference=MEMO
/12/555&format=HTML&aged=0&language=ET&guiLa
nguage=en Kindlasti esitan edaspidi ka enda arvamisi antud teemal.

Tere head foorumlased. Mõtlesin jälle, et võiks natuke elavdada foorumit. Palun andke mõtteid/arvamusi, mida peaks võiks muuta ülevaatussüsteemis nii reeglite kui korralduse koha pealt?
Viskan esimese mõtte - kordusülevaatusega kaasnev liiklemispiirang ei ole väga tihti õigustatud sest enne ülevaatusele tulekut võis ju autoga sõita....

с 15 март - 26 март

alates 15 märts -26 märts

Head foorumlased. Kuidas Teie arvates saaks kvaliteeti parandada?

Head foorumlased.
Tahaks algatada arutelu teemal 23. Nov "Pealtnägijas" kajastatud autoostust ja sellega seotud juhtudest seikadest.
Lihtsustamiseks lisan lingid Postimehes olnud vastavale artiklile http://www.postimees.ee/644688/ebaausad-automuujad-paiskavad
-turule-ohtlikke-taastatud-autosid/ kus on päris palju huvitavaid kommentaare ja Link pealtnägija videole http://etv.err.ee/arhiiv.php?id=123028 ja videole järgnenud kommentaaridele PN kodulehel http://etv.err.ee/index.php?05630411 Tegelikkuses on see teema küllalt lai ja puudutab nii ülevaatuspunkte, ostetavaid autosid ja liikluskindlustuse poolt hävinenuks tunnistatud sõidukeid kui ka autoesinduste kompetentsi. Põhirõhu tahaks jätta ostetava VOLVO peale.

Tere head foorumlased. Mõtlesin siin natuke foorumit elavdada, selleks tahaks teiega arutleda teemal: „Kas Maanteeamet kui selline peab kohe ilmtingimata tegelema mootorsõidukite ja nende haagiste tehnilise järelevalve organiseerimisega?“ On ju olemas riiklik valitsusasutus nimetusega „Tehnilise Järelevalve Amet“ mis tegeleb tehnikaga ja selle järelvalvega, Maanteeameti prioriteet on aga riigimaanteed….Mida arvate?

Head foorumlased, määrus 50 ütleb, et tehnoülevaatus on (Roadworthinesstest) mis tõlkes on - teekõlbulikkuse test. Tahaks algatada arutelu, mida Teie arvate kas ülevaatusel nõutud asjad kõik lähevad auto teekõlbulikkusele hinnangu andmise alla? Või ei mõjuta aku klemmide seisukord auto teekõlbulikkust?

Pole kaua algatanud aruteluteemat.
Olen arvamusel (mitte seisukohal), et Tartu skandaali st. pistise pakkumise-küsimise ilmingutes on süüdi muu hulgas ka riik kuna tehnoülevaatuse korraldamine on otseselt riigi ülesanne.
Küsin: Kuna pistisejama ei saa lõplikult välja juurida ei riigiaparaadist ega teatud võimu omajate keskelt siis mis Teie arvates peaks riik tegema, et minimaliseerida pistise andmist-võtmist tehnoülevaatusel?

Head foorumlased. Nüüd on siis otsustatud, et kaamerad tulevad. Mõtlesin algatada sellel teemal arutelu, et teada saada, mis Teie arvate kaameratest 24/7 mis makstakse kinni ülevaatuspunkti poolt?

Soovin kõigile foorumlastele.

On loomisel TÜL koduleht. Küsin head inimesed, mida Teie sooviksite sellelt lehelt leida?

Algatan uue teema ja tahan teada Teie arvamusi: "Kui kompetentne peab olema tehnoülevaataja?"
Teema on aktuaalne sest täna kehtiv seadus annab võimaluse taotleda tehnoülevaataja ametit ka neil kes ei oma auto erialast koolitust. Varsti tuleb uus seadusemuudatus mis pärast väikest "vangerdust" jälle nõuab vähemalt autoehituse ja remondiga kokku puutuvat eriharidust...

Head foorumlased.
Palun esitage oma arvamusi seoses meedias jagatava informatsiooniga Liiklusseaduse muudatustest mis just nagu annaks õiguse hakata jälgima ülevaatuspunktis iga liigutust 24 tundi ööpäevas. On see õige või vale, avaldage arvamusi? Mina arvan, et on õige aga vale see kuidas... Esimese vale toon päevavalgele ise. Rahvale valetatakse väites, et kaamerad kakkavad jälgima ainult tehnoülevaatust. Vale seisneb selles, et ülevaatuspunkti puutuva seaduseelnõu kohaselt peab liikumisanduriga varustatud salvestusseade olema töös 24 tundi ööpäevas seitse päeva nädalas. Täna pakutava määruse paranduse sõnastuses on järgmine punkt:"f) olema sisse lülitatud ööpäevaringselt."

Meedias on suure tähelepanu all avalike "piilukaamerate" paigaldamise plaan. Mida rahvas arvab asjast?

Kehtiv seadus : https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12896328
ütleb: 1. M kategooria sõidukid on vähemalt neljarattalised reisijateveoks konstrueeritud ja valmistatud mootorsõidukid:
Sama seadus ”uues kuues” https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=85417
ütleb: M kategooria sõiduk on vähemalt neljarattaline mootorsõiduk, mida kasutatakse reisijate veoks (sõiduauto ja buss);
Mida arvate hea rahvas sellest, et seadusesõnastusest on kadunud:” reisijateveoks konstrueeritud ja valmistatud”?

Kuna foorumi külastajad on vist puhkustel või teemad ammendatud siis prooviks natuke elavdada foorumit küsimusega mis otseselt ei haaku ülevaatusega aga kaudselt küll. Kui autoostja maksab kasutatud auto eest kokkulepitud summa siis on ta kinni maksnud ka autol olevad kulunud või vahetamisele kuuluvad osad? Kui auto läheb remonti siis miks paljudel juhtudel remondimehed ei tagasta vahetatud osi mis kuuluvad autoomanikule?

Head foorumikasutajad ja kaasamõtlejad!

Alates 01.06.2007 liiklusabi foorumis Liiklusõiguse Büroo juristid küsimustele ei vasta, kuna seoses Eesti Advokatuuri eksamite sooritamise ning advokaadibürooga Kadak & Partnerid ühinemisega on Liiklusõiguse Büroo tegevus peatatud. Indrek Sirk ja Maano Saareväli tegutsevad endiselt aktiivselt liiklusvaldkonnas, kuid nüüd juba advokaatidena. Advokatuuriseaduse § 58 lg 1 kohaselt on advokaadil keelatud end ja oma tegevust reklaamida. Küsimustele vastamine auto24.ee foorumis on reklaam (kusjuures Liiklusõiguse Büroo jaoks tasuline reklaam).

Liiklusabi foorum alustas tegevust veebruaris 2004 ning kolme aasta jooksul oleme võtnud vaevaks kommenteerida enam kui 2500 teemat. Postituste arvu 19000 vaadates on huvi liikluse teema vastu olnud üsna suur. Seejuures on mul eriti heameel selle üle, et anonüümsete osalejatega küberkeskkondades lokkav pahatahtlikkus siia ei levinud. Praktiliselt kõik postitused olid asjakohased, viisakad ja heatahtlikud.

Loodan väga, et spetsialistidena reklaamitud juristide vastused ja hinnangud olid piisavalt asjatundlikud. Omalt poolt tänan auto24.ee vedajaid koostöö eest, samuti Maano Saareväli ja Andrus Reidit (osales foorumis kuni 2005 kevadeni) abi eest küsimustele vastamisel. Eriti tahaksin märkida ka neid foorumikasutajaid, kes meie töö kergendasid - esitasid konkreetseid ja arusaadavaid küsimusi, viitasid meie vigadele, kutsusid korrale ebaviisakaid külastajaid, vastasid lihtsatele ja korduvatele küsimustele. Foorum saabki tegutseda vaid selle liikmete ühises sümbioosis. Kuigi selles foorumis oli mõnel inimesel tugevam sõnaõigus, oli selle tasakaaluks ka vastutus ja isiklik maine.

Ja lõpetuseks - advokaadi ja arsti tööl on üsna negatiivne aspekt. Üldjuhul tegeleme me inimese muredega, seetõttu on kohatu öelda kliendile nägemiseni või kohtumiseni. Seetõttu soovin mina kõigile, et suudaks oma elus nii hakkama saada, et advokaati ja arsti vaja ei oleks.

Ohutut liiklemist soovides

Indrek Sirk

Austatud Auto24 foorumirahvas.
Minule on helistatud mitmetest remonditöökodadest ja naeruse alatooniga esitatud küsimus: “Mis asi on rikkepidur?“. Minu teada paigaldatakse autodele ainult kahte pidurit st. sõidupidurit ja seisupidurit (nõustun erinevate varupidurdussüsteemide olemasoluga... aga rikkepidur ???) siis mõtlesin, et äkki teab keegi Teist?

.

Kogun energiat SharmEl Sheikhis uueks hooajaks ja ei saa osaleda foorumis.

Mind on hakanud huvitama, kas ja kui palju on siin foorumis tehnoülevaatusega tegelevaid kolleege? Soovin, et endast märku annaksite.

Kui asi ei lahene sinu kasuks, pead oma sõiduki ise remontima (juhul, kui sul ei ole kaskokindlustust).

Raske on öelda, millest selline suur vahe tuleb. Kuna kindlustusmaakler otseselt kahjukäsitlusega ei tegele. Selleks, et saaksime täpsemalt uurida oleks vaja teada kindlustusseltsi ja Teie sõiduki numbrit.

See sõltub kokkuleppest kindlustusseltsiga.

Vastavalt LKS § 41 lg 4 esitab kannatanu oma taotluse kahju hüvitamise vormi kohta, kui kannatanul on soov, et kahjustatud asja taastamise või asendamise, ravi või muu hüvitamisega seotud toiming tehtaks teatud kindlal viisil või tema soovitud isiku poolt, siis tuleb sellest nõudes teatada. LKS § 41 lõige 5 sätestab, et kui kannatanu oskab hinnata tekkinud kahju rahalist väärtust, esitab ta selle nõudes.

LKS § 47 on sätestatud järgnev:
(2) Varakahju suurust hinnatakse kahjustatud vara maksumuse või taastamiskulude kohta esitatud andmete ja tõendite alusel.
(3) Varakahju hüvitamisel seatakse eesmärgiks kindlustusjuhtumieelse olukorra taastamine. Hüvitada tuleb kindlustusjuhtumieelse olukorra taastamise mõistlikud kulud.
(4) Eeldatakse, et vara taastamisel kasutatakse kvaliteetseid detaile ja osasid.
(5) Amortiseerunud vara taastamisel võib kasutada samavõrd kulunud detaile ja osasid.
(6) Vara taastamise või asendamise meetodi ja kulude üle otsustamisel ei pea kindlustusandja juhinduma kannatanu poolt soovitud või tehtud kulutustest, vaid lähtuma vajalikest mõistlikest kulutustest.
(7) Kui hüvitamise vormiks on vara taastamise või asendamise kulu hüvitamine, kuid vara taastamise või asendamisega ei ole alustatud kannatanust oleneva asjaolu tõttu kuue kuu jooksul pärast kindlustusjuhtumit, makstakse hüvitis kahju hüvitamise otsuses märgitud suuruses.
(8) Hüvitamise vormi otsustab kindlustusandja. Erimeelsuse korral makstakse rahaline hüvitis.

Hetkel võib tekkida vaidlus selle üle, kas sõiduki valdus oli antud üle joobes juhile või mitte.
Kui valdust üle ei antud on joobes sõidu eest vastutav sõiduki juht (valdaja).

LKS § 48. lg 2 järgi on kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue:
* kahju tekitanud sõiduki valdaja vastu, kui sõiduki valdaja juhtis sõidukit, olles alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine mõju all; -> käesoleval juhul sinu isa vastu
* kahju tekitanud sõiduki valdaja või omaniku vastu, kui sõiduki juhtimine oli üle antud alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine mõju all olevale isikule.

Võib juhtuda, et automüüja ei pruugu alati olla pädev vastama kõikidele küsimustele kindlustustariifide kohta.
Üldiselt kehtivad sellised tariifid vaid erikokkulepete alusel seltsidega ja on seotud konkreetse kindlustusseltsi, sõiduki margi ja mudeliga. Sel juhul on poliisi tingimused eelnevalt seltsiga kokku lepitud ja pakutav hind kehtib vaid teataval ajaperioodil.

Liikluskindlustuse seaduse (LKS) § 48 lg 2 alusel on kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue kindlustusvõtja vastu, kui kindlustusjuhtumi toimumise hetkeks oli kindlustusmakse tasumata perioodi eest, millal toimus kindlustusjuhtum.
LKS § 5 järgi on kindlustusvõtja on sõiduki omanik. Kaasomandis oleva sõiduki suhtes sõlmitava lepingu kindlustusvõtja on üks kaasomanikest.

Seetõttu nõutaksegi kahju sisse sõiduki omanikult, mitte põhjustajalt (juhul, kui põhjustaja ei ole omanik).

Juhul kui sõiduk osaleb liikluses lepingu maksevabal perioodil ja põhjustab liikluskahju on § 48 lg 2 järgi kindlustusandjal õigus kindlustusvõtjalt sisse nõuda ka maksevaba perioodi eest kuuekordne kindlustusmakse või tagasi nõuda kahju hüvitamise kulud ja juhtumi käsitluskulud.

Kuna makse sõltub mitmetest eri näitajatest on Teie küsimusele raske vastata. Kaskokindlustuse makse sõltub eelkõige:
* kindlustatava sõiduki margist, mudelist, väljalaskeaastast, mootori võimsusest (kw);
* mõningatel seltsidel sõiduki kindlustusväärtusest (turuhind);
* autole paigaldatud lisavarustuse väärtusest;
* kehtivuspiirkonnast;
* valitud omavastutusest (mida suurem omavastutus, seda odavam kindlustusmakse);
* tasumise viisist (kvartal, poolaasta, korraga) (sõltuvalt seltsist, kuid üldiselt korraga makstes odavam, kui nt kvartaalselt);
* valitud lisakaitsetest.

Paraku on Liikluskindlustuse seaduse § 44 Hüvitamise alused lõikes 3 sätestatud, et ei hüvitata liikluskahju, mis on põhjustatud teel lebanud kivi või muu eseme paiskumisest sõiduki liikumise tõttu vastu teist sõidukit.

Liikluskindlustus on vastutuskindlustus ja teatud juhtudel ka õnnetusjuhtumi kindlustus.
Enamikel juhtudel toimib liikluskindlustus vastutuskindlustusena. Kui sõiduk põhjustab kahju kolmanda isiku varale (sõidab kogemata tagant sisse teisele sõidukile) või tervisele (libedal teel paiskub auto teelt välja ning kaasreisija saab vigastada ja tal tekivad ravikulud), siis on süüdioleva(=vastutava) sõiduki omanik kohustatud tekkinud kahju hüvitama. Liikluskindlustuse olemasolul maksab vajaliku hüvitise sõidukiomaniku eest kindlustusandja.
Õnnetusjuhtumi kindlustusena toimib liikluskindlustus siis, kui liiklusõnnetuses süüdi oleva auto juht saab vigastada, tema ravikulud katab samuti liikluskindlustus. Samuti hüvitatakse nii kaassõitjate kui ka juhi ravikulud, kui auto teelt välja sõidab. Küll ei hüvitata sellisel puhul teelt välja sõitnud auto remondikulusid.

Liikluskindlustus ei toimi sõidukikindlustusena (kaskokindlustusena), st, et süüdi olevale (=vastutavale) sõidukile tekkinud kahju liikluskindlustuse lepinguga ei hüvitata. Samuti ei hüvita liikluskindlustus kahju, kui auto peale kukub näiteks puu või teele jookseb ette põder.

Juhul, kui Te olete ise sõiduki omanik, tuleks leping muuta maksevabaks. Selleks pöörduge Salva esindusse ning vormistage kohapeal vastav avaldus. Juhul kui kindlustus veel kehtima ei ole hakanud saate Salva lepingu ja arve lõpetada/tühistada ilma trahvide ja sanktsioonideta. Kui kindlustus juba kehtib, siis tuleb arve ära tasuda ja seejärel muuta kindlustus maksevabaks ehk kindlustus katkestada - sel juhul tuleb tasuda katkestustasu 50.-. Peale seda võite sõlmida uue kindlustuse sellises seltsis kus soovite.
Soovitame Teil pöörduda kindlsutusmaakleri (vt www.kindlustusest.ee) poole, kes aitab Teil valida kõige sobivama kindlustuse ilma selle eest lisatasu võtmata!

Kuna kindlustusmakse ei sõltu ainult kW-st on sellele raske vastata.
Kindlustusmakse sõltub lisaks mootori võimsusele (sõidukite puhul) ka:
* sõiduki liigist ja sõiduki kasutamise otstarbest – nt sõiduauto, mootorratas, veoauto (madalamate baasmaksetega on traktorid, mootorrattad ja haagised, kõrgematega on taksod ja veoautod, millega veetakse ohtlikke veoseid);
* sõiduki arveloleku kohast;
* sõiduki tehnilistest omadustest – mootori võimsus (kw), veoautodel ja haagistel registrimass ning bussidel kohtade arv (mida väiksem on sõiduki mootori võimsus, registrimass või bussi kohtade arv, seda odavam on selle kindlustamine);
* sõiduk-isik paarile kehtivast riskigrupist ;
* juhi vanusest (mitte kõikides kindlustusseltsides).

Kindlustuskate on juhul, kui Teil on kehtiv liikluskindlustuse poliis. Sõiduki tehniline ülevaatus ja kindlustuskate ei ole omavahel seotud, va juhul, kui soovite minna sõlmima tehnilist ülevaatust - sel juhul nõutakse Teilt kehtiva liikluskindlustuse olemasolu.

Tere!
Seda blanketti (Teade liiklusõnnetusest) on võimalik üldjuhul saada igast kindlustusseltsi või - maakleri kontorist.

Ei tõuse.

Üldnõuded üle 25 aasta vanustele sõidukitele ei ole minule teadaolevalt muutumas.

Küll on aga väljatöötamisel selged ja teatud mõttes ka karmimad nõuded sõidukitele, millel on õigus kanda musta taustaga unikaalse sõiduki registreerimismärki (uue nimetusega vanasõiduki registreerimismärki).

Lihtsalt rohkem kui 25 aasta vanust sõidukit ja "vanasõidukit" eristavad eelkõige nõuded sõiduki originaalsusele.

Tere sass
Ka tehnoülevaataja teeb tühja tööd, kui nõuab tulekustutil korrasoleku kleebist mille puudumine ei pikenda pidurdusteekonda... Samas näeme, et teinekord on antud kustutusvahend asutuse seinalt "laenatud"... Teeme tühja tööd, kui nõuame auto kasutamise volitust teadmata kuidas autoomaniku allkiri tegelikult välja näeb... Seadusandlus ja reeglistik on nii tark kui targad on nende tegijad. KORD on seal kus ta on. Palju on võimalik muuta tehnoülevaatusel arukamaks ja isegi lihtsamaks siis kui "otsustajad" hakkavad hindama praktilise töö tegija oskusi ja kogemusi.

Tere kallur
Tehoülevaatusel vormistatakse ülevaatuse läbimine toetudes piduritesti väljatrükile. Seadusandlus on ühene st. pidur on korras või ei ole korras PUNKT. Vahepealseid piduri seisukorra hinnanguid ei ole st. "natuke rase" ei ole olemas. Kui auto seisupidur on normi piirist natuke parem nö. "piiri peal" siis saab öelda, et kui asjaga ei tegele siis võib järgmisel ülevaatusel olla probleeme. Kui Teile soovitati "asi järgmiseks aastaks korda teha" siis usutavasti oli ülevaatuse läbimisel "asi" korras kuid "piiri peal".

Tere Andres
Kui pargite oma auto siis panete loomulikult käiguvalitsa parking asendisse. Seisupiduri kasutamine on automatkasti puhul... nii ja naa. Kui Teie seda ei kasuta regulaarselt siis tehoülevaatusel on automaatkastiga varustatud autodel seisupiduriprobleem tihedamini esinev puudus kui manuaalkastiga autodel.
PS. Käsipidur on mootorratta esirattapidur ja autol on seisupidur. Vabandan kui tundun ninakas.

1.Esimese asjana võiksite (samal ajal kui mootor töötab) sulgeda summuti väljundtoru ja jõuda selgusele kas heitgaasitorustik on küllalt tihe sest vastupidisel juhul imetakse liigset õhku heitgaasi hulka (liigne hapik heitgaasides viib lambda arvutustulemuse normist). Kuuldes sisinat, peab leidma ebatihedused ja need kõrvaldama.
2.Kuulake summuti väljundi juures, kas on kuulda vahelejätmisi mootori töötamisel tühikäigul (kõrgedatud HC tühikäigul) kui ei ole siis oletan, et süütenurk võib olla paar kraadi liiga varajane. Samas loodan, et Teie auto puhul tegi mõõtja eelnevalt korraliku "katalüsaatori kütmistsükli" nii nagu seda näeb ette mõõtmisjuhend. Kui ta seda ei teinud siis töötas Teie auto katalüsaator "uniselt" ja kõik eelnev seletusjutt ei maksa midagi.
Halvasti töötav karteri tuulutusklapp annab vahel sarnaseid mõõtmistulemusi. Minu oletamine Teie auto heitgaaside probleemiga tegelemisel on tänamatu toimig (sest eksimise võimalus on liiga suur) ja võib tekitada rohkem segadust kui selgust. Kui saate tulla "Tasuta autodoktori" teenust kasutama siis teeks heitgaasitesti ja palju oletusi saaks ära jätta. Samas olen arvamusel, et enamus autodiagnostikutest leiavad õige lahenduse. Mina olen ju AINULT teoreetik.

Сам не имею BMW по этому нет опыта но пологать попробую не смотря што вариантов много. Соединение шланга на печке-отопителья салона?

Tere Mairts.

Antud teema puudutab otseselt ka politseinike töömaid. Ei tunne ühtegi liikluspolitseiniku kuid niipalju võin nüüd küll öelda, et minu arusaamist järgi rikuvad paljud politseid seadust ja seda lausa teadlikult. Tean mitut juhtumit kus minu poolde pöördub autoomanik ja teatab, et tema autole määrati erakorraline tehnoülevaatus. Kui küsin kontrollkaarti-akti siis selgub, et politseinik ei ole suvatsenud akti väljastada vaatamata sellele, et vastavat toimingut nõuab seadus: (Teel liikleva mootorsõiduki ja selle haagise tehnoseisundi kontrollimise eeskiri) §2. Sõiduki tehnoseisundi kontrollimine (4) Ohtliku veaga sõiduki puhul peab kontrollija tegema liiklusregistrisse kantud sõiduki registreerimistunnistuse osasse «Tehnoülevaatused» sissekande «Erakorraline» koos kontrollija allkirja, nime ja kontrollimise kuupäeva äramärkimisega ning väljastama juhile vastava kontrollkaardi. https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=935284 Tehnoülevaatuse programm küsib akti numbrit, meil aga ei ole seda võimalik sisestada sest härrad politseid ei täida seadust. Seaduse eiramine on nii massiline, et ARK tehnoosakond soovitab akti numbri asemel sisestada erakorralise ülevaatusmärke tegemise kuupäeva. On-line ülevaatusprogramm ei näita, kas on määratud erakorraline või ei ole, seda näeb ainult reg. tunnistuselt. Kas politsei oma arvutis asja fikseerib kuskil “paturegistris“, seda mina ei tea. Teie poolt pakutud “probleemilahendus“ tundub üsna reaalne.

Oletan, et suur hulk tehnoülevaatuspunktide töötajaid (kui mitte enamus) kasutavad haruharva või üldse ei kasuta mõõtemääramatust seega ei ole probleem mitte Teie matemaatika tundmises vaid selles, et rikutakse seadust : "Mõõtja erialase pädevuse hindamise ja tõendamise kord" https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=741541

§7. Tõendatud erialase pädevusega mõõtja järelevalve ja tõendamisest tulenevad kohustused
(3) Tõendatud erialase pädevusega mõõtja on kohustatud tagama pideva vastavuse pädevuskriteeriumitele ja nende täitmist võimaldavatele akrediteerimisasutuse poolt esitatud nõuetele ning ettekirjutustele.

Aga keda see huvitab???

Nõutav on punane värvus - määratakse elektroonilise kolorimeetriga CIE koordinaatide süsteemis. Samuti on nõuded valgustugevusele. Kui nendest nõuetest kinni pidada, siis ei ole politseil ja ülevaatajal ka midagi ette heita.

Kõike, mida poes müüakse, ei pea ostma. Valmistaja on auto valmistamisel teinud uuringuid, katsetusi. Targad spetsialistid on loonud reeglid autode tehnoseisundile. Ehk oleks mõistlik neist lähtuda ning mitte eksperimenteerida omal käel liiklusohutusega.

Varustus on loetletud tehnonõuete grupis 1 - tahavaatepeeglid, helisignaal, sõidumeerik, kiirusmõõdik, kiiruspiirik, tõkiskingad, käsiapteek, tulekustuti, tunnusmärgid, turvavööd, lapse turvaseaded, ohukolmnurk, motokiiver, kasutustõkis, häireseade, mootorratta sõitja käepide ja tugihark jm.

Valmistamisaastast tuleneva erisuse kohta ei oska ma vanemate kui 25-aastaste sõidukite kohta näidet tuua.

Jah Teie võite kiletada esiuste aknaid, peaasi, et on täidetud läbipaistvuse nõue.
ARK-i ei pea sellise pisiasjaga tülitama kuna pädevad mõõtjad on rohkem kui 70-s tehnoülevaatuspunktis üle riigi.
Leebem variant on siis kui kasutatakse kuulikindlat klaasi soomustatud autol.
https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=1026522
Kood 607. Klaasid
Minuteada rohkem variante ei ole sest silmahaigusega kasutatakse tavaliselt päikeseprille.
Kui legaalselt ei saa siis ... f**k `em all ja saate sõita tumedamate esiuste klaasidega seni kuni liikluspolitsei suunab teie auto erakorralisele tehnoülevaatusele või tehnoülevaatusel määratakse kordusülevaatus.

Dokumentide dublikaadi väljastamise hinnad saad teada ARK-st. Üldjuhul ootab dokumentide esitamata jätmise eest karistus väärteokorras.

Karistus järgneb registreerimata sõiduki juhtimise või juhtima lubamise eest. Kui juhtimise fakti või juhtima lubamise fakti ei tuvastata, siis puudub ka süüteokoosseis ning karistust määrata ei saa. Ka ei saa üldjuhul rääkida sõiduki teisaldamise aluste olemasolust, kui sõiduk seisis metsateel nö lubatud kohas.

Ainuke soovitus on - minge oma autoga diagnostikasse.

Liiklusseaduse § 1 lg 1 - käesolev seadus sätestab liikluse korraldamise Eesti teedel ning liiklusohutuse tagamise alused ja põhinõuded

§ 4 lg 6 - õueala on jalakäijate ja sõidukite üheskoos liiklemiseks ettenähtud tee, mis on tähistatud vastavate liiklusmärkidega.

§ 7 lg 4 - juht on isik, kes juhib sõidukit, juhib teel ratsa loomi või veoloomi.

§ 20 lg 1 - mootorsõidukit ei või juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust.

Nõua autokoolist välja uus tunnistus. Koopia võib olla ka ARK-s. Ilma selleta puudub Sul juhtimisõigust tõendav dokument. Uuema juhtimisõiguse käsitluse järgi puudub juhtimisõigust tõendava dokumendi puudumisel ka juhtimisõigus.

§ 15 lg 2 - autorongi koosseisus oleva haagise registrimass ei või ületada vedukiga vedada lubatud haagise suurimat registrimassi

BE- kategooria lubab juhtida B-kategooria autot koos haagisega, mis ei ole kerghaagis, kui haagise registrimass ületab auto tühimassi või autorongi registrimass ületab 3500 kg.

Vastus § 15 lg 2 küsimusele peitub osaliselt registreerimistunnistuse lahtris "haagise suurim lubatud mass". Sõnastuse erisustest tulenevalt tuleb aga silmas pidada, et registrimassi piirangut tegelikkuses ei ole kehtestatud, vaid üksnes tegeliku massi piirang. Usun, et regulatsioonide mõte selline tegelikkuses ei olnud, kuid juristina lähtun õigusakti tekstist. registreerimistunnistusele märgitud haagise suurima massi all on tõenäoliselt silmas peetud registrimassi, kuid keegi meist ei saa olla hiromant ja lähtuma peame siiski sellest, mis must-valgel kirjas.

teemat on ka varasemalt lahatud.

Teede- ja sideministri 18.05.2001 määrus nr 50 "Mootorsõiduki ja selle haagise tehnoseisundile ja varustusele esitatavad nõuded"

§ 2. Nõuded sõidukile
(1) Teeliikluses osaleva sõiduki tehnoseisundile ja varustusele esitatavad nõuded kehtestatakse järgmiselt:
1) pärast 1997. aasta 1. jaanuari liiklusregistrisse kantud või kantavale sõidukile kehtivad nõuded on toodud lisas 1;
2) enne 1997. aasta 1. jaanuari liiklusregistrisse kantud sõidukile kehtivad nõuded on toodud lisas 2;
3) käesoleva lõike punktides 1 ja 2 toodud nõuded ei laiene 25-aastasele ja vanemale sõidukile, v.a nõuded varustusele ja nõuded, mis on kehtestatud olenevalt sõiduki valmistamisaastast. 25-aastase ja vanema sõiduki ehitus ja tehnoseisund peab vastama valmistaja nendele nõuetele, mis kehtisid sõiduki valmistamise ajal

Uunikumregistrit ei ole olemas. Musta taustaga unikaalse sõiduki registreerimismärk väljastatakse vastava sertifikaadi alusel, kuid "must number" ei anna mitte mingisuguseid eeliseid tänasel päeval.

Austatud M.
Erialase kompetentsuse kinnituse tabelit tähelepanelikumalt vaadates näete, et mõõtja peab valima suurema väärtuse (loe tärni juurest). Süsinikmonooksiidi puhul lubatakse kasutada parimat mõõtevõimet 0,1 mahuprotsenti või 10% mõõtetulemusest. Seega juhul kui CO% norm on kuni 0,3% siis peab mõõtja aksepteerima ka mõõtetulemust 0,4% see ongi 0,1 mahuprotsenti. Seega antud juhtumil kui mõõtmistulemus jääb 0,31 ja 0,4 vahele siis EI TOHI vormistada kordusülevaatust.
Kui lubatud vingugaasi hulk on kuni 3.5% ja mõõdetud CO% on suurem siis peab mõõtja kasutama "lõdvemat normi" so. 10% mõõtetulemusest, mitte 0,1 mahuprotsenti.

Väljavõtted liiklusseadusest

§ 11 lg 2 - Sõidukiomanik tagab talle kuuluva sõiduki õige kasutamise, tehnilise korrasoleku ja nõuetekohase hoidmise.

§ 74´2. Mootorsõiduki või trammi juhtimise õiguseta isiku mootorsõidukit või trammi juhtima lubamine
Omaniku, valdaja või tehnoseisundi või käitamise eest vastutava isiku poolt vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimise õiguseta isiku mootorsõidukit või trammi juhtima lubamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

§ 74´18. Joobeseisundis isiku mootorsõidukit juhtima lubamine või talle juhtimise üleandmine
Mootorsõiduki omaniku, valdaja või juhi poolt joobeseisundis isiku mootorsõidukit juhtima lubamise või talle juhtimise üleandmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

Trahviühik on 60 krooni.

Juhtimisõiguse äravõtmise karistuse kohaldamise tõenäosus on väga suur.

Juhtimisõigust nõudvat töökohta on otstarbekam tööandja isloomustuse, töölepingu või ametijuhendiga. Kui raskem rikkumine on toime pandud, siis on üsna tavapärane, et inimestel on hädavajadus autot juhtida.Kuna see on politseinikele rutiin, siis tuleks rutiini lõhkuda kaalukamate argumentidega kui omaenese sõna.

Väga raske on piiritleda Sinu küsimusi.

Üldmenetluses antakse ainult väärteoprotokolli koopia. Vastulause esitamise tähtaja jooksul on võimalik tutvuda toimiku muude materjalidega kohtuvälise menetleja juures. 15 päeva jooksul on Sul õigus esitada vastulause, mis sisaldab Sinu täiendavaid selgitusi ja taotlusi.

Sinu eneseõigustus ei jäta mulle head muljet. Valides elamiseks selle väikese nurgakese maailmas, oleks meil mõistlik käituda siin kehtestatud reeglite järgi. Kui märk on Sinu arvates vääras kohas, tuleb esitada ettepanek liikluskorralduse eest vastutavale isikule, mitte kehtestada oma kiirusepiirang.

Jah, selline võimalus on.

Lugupeetud foorumilugeja wtf#21 - karistamise alus sõltub sellest, millist sõidukit juhtisid. Sõiduki kvalifitseerimine mopeediks või mootorsõidukiks on fakti küsimus, sellest on ka eespool juttu. Üldjuhul käsitlevad politseinikud kõiki kiiremini kui 45 km/h liikuvaid sõidukeid mootorsõidukitena. Vaidlustamisel annavad mõnikord järgi, sõltub tõenditest ja konkreetsest asjaoludest.

On 10% Kui on tahtmist siis saate rohkem infot :http://www.maitene.ee/index.php?id=13&keel=ee&PHPSESSID=f6c03b849e38fc91fc21a1ea68f3f5ee

Austatud Rott

Millest teie loete välja, et hr Millert oma kasupääl väljas? Ja kui on siis millist kasu ta saab?

Esitage palun oma küsimus ARK tehnoosakonnale ja andke ka minule teada nende vastus sest tehnoülevaatuspunkt ei tegele selliste küsimustega. Mina isiklikult ei ole kunagi püüdnud selgusele jõuda, kas antud autol peab olema manuaal või automaatkast sest autodata annab tihtilugu ühe ja sama automargi ja mudeli juures mõlemad võimalused. Ainuke vahe on tühikäigupööretes st. kui on automaatkast siis tühikäigupöörded on väiksemad kui manuaalkastiga autol.

Müra mõõtmist tuleb suhteliselt harva ette ja enamjaolt on siis tegemist mootorrattaga mis tihti omab ka vastavat andmesilti milliste pöörete juures mitu detsibelli ei tohi ületada kui andmeid ei ole siis võetakse need keskkonnaministri määrusest: https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=803291. Sõiduautodel ei ole näinud vastavaid andmesilte nii, et siin toimub müra mõõtmine vastavalt pädevuskäsiraamatus olevale juhendile ja määrusest saadud normile. Antud määrusest on natuke raske välja lugeda lubatud mürataset sest väga paljud tegurid mõjutavad lõplikku piirnumbrit. Meil on vaja läinud müra mõõta sõiduautol umbes 2 korda aasta jooksul sest tavaliselt on olnud suurenenud müra põhjuseks katkine heitgaasisüsteem ja siis müra ei mõõdeta.
Mõõtmine käib nii, et tõstetakse mootori pöörded 3/4 mootori suurimale võimsusele vastavast pöörlemissagedusest ja mõõdetakse. Autodata annab max. võimsusele vastavad pöörded.
Müra mõõtmine tehakse siis kui on kahtlus ja seda kahtlust tekib üliharva ja Harley juures alati.

Задние стёкла покроите хоть рубероидом. При этом надо учитывать што дополнительный стоп сигнал (эсли оно эсть) должен быть свободен. С передними дверями советую поставить пробный кусок клиёнки 10см на 10см и замерить на осмотре прозрачность. А также надо учитывать што зеркальные стёкла запрещаютса. В форуме эту тему затрагивали.

Juhtimisõiguse äravõtmise lisakaristus jõustub koos otsusega. Tähtaegselt kaebuse esitamisel otsus ei jõustu.

Võid ju helistada. Või saada kirjalik taotlus otsuse saatmiseks postiga. Kohtutäitur võtab ka ilmselt Sinuga varsti ühendust.

Politsei määratud liiklustehnilise ekspertiisi maksumus on üldjuhul vahemikus 1000 kuni 3000 krooni. See kulu nõutakse süüdlaselt karistusotsusega sisse.

Politsei määratud karistust on võimalik edasi kaevata.

Esmalt tuleks välja uurida, kus viga tekkinud on. Võimalik, et autol oli tehasest välja sõites just 1.6 mootor. Siis pole ARK-le suurt midagi ette heita. Kui aga registreerimisdokumentides on on märgitud sama mootorimudel, siis peab ARK oma vea parandama.

Iga liiklusõnnetus on konkreetsete asjaoludega. LE § 91 kohustab juhti veenduma enne manöövrit selle ohutuses, reavahetus on ka manööver. Teadmata situatsiooni on võimatu ka hinnata, kas "rollerit ei olnud võimalik kuidagi näha". Kusagil ta ju ometi oli, kui liiklusõnnetus toimus.

"rollerijuhile" on ilmselt võimalik ka muid liiklusnõuete rikkumisi ette heita, kuid mistahes manöövri sooritamisel tuleb silmas pidada seda, et teisele juhile tuleb anda võimalus sellele reageerida, näiteks anda aegsasti suunamärguannet.

Sinu küsimuses jääb mulje, et "rollerijuht" põhjustas tahtlikult liiklusõnnetuse. Vähekaitstud liiklejate eripära seisneb selles, et nemad üldjuhul meelega liiklusõnnetust ei põhjusta. Lihtsalt hirm valu ees on suurem. Küll aga võivd nad oma tegevuse või tegevusetusega luua olukorra, kus õnnetus enam välditav ei ole.

Lähtuda tuleb liiklusmärgist sissesõidu keeld. Kui varasemalt oli ka lisatahvel, mille alguses sõnad "välja arvatud ...", siis võib sellisel kombinatsioonil olla mingi praktiline tähendus, kuid Sinu poolt kirjeldatud kujul on märk 342a sisutu.

Jagan Sinu muret. Ettepanek majandus- ja kommunikatsiooniministrile - kui ka valitsus kaasa tuleb, siis on sellise probleemi lahendamine liiklusseaduse muudatusena vaid formaalsus. Käesoleva foorumi eesmärk on siiski vaid kehtiva õiguse alusel küsimustele vastamine. Liiklusõiguse Büroo töötajatel puudub väljund õigusaktide muutmiseks, selleks on riigi palgal vastavad asjatundjad.

Usutav, et on mõni süüteküünal halvas seisukorras või küünlajuhe. Harvematel juhtudel süüde väheke liiga hiline. Veel harvem on olukord kus bensiini rõhk pihustite taga olevas kütusekollektoris on nii väike, et CO% on päris väike ja vahelejätmised on tingitud nii lahjast segust, et mingi ajahetk mingis silindris ei toimu küttesegu süttimistki. Selliste HC numbritega peaks olema kuuldav (summuti väljundil) mootori vahelejätmised.

Tüübikood on sõidukitüübi ehituskirjeldus kodeeritud kujul.

Дополнительно можно ставить противотуманки, фары дневного света, дополнительные дальние и дополнительный стоп сигнал а также фару длья освещения рабочего места. Очен советую перед покупкои проконсультировать в пункте осмотра, што можно ставить и куда и как надо подключить. Эсть случии когда ставят слишком мощные фары дальнего света, эсть случии когда ставят противотуманки а на осмотре выходит што те фары предназначены длья дальнего света и.т.д

1.VIN-kood (e tehasetähis) on 17 tähest ja numbrist koosnev tähistus, mille valmistaja on määranud konkreetse sõiduki tähistamiseks (Vehicle identification number). Tähistamise kord on määratud ISO 3779-1983(E)-ga. VIN- kood koosneb kolmest osast: WMI, VDS ja VIS. Seda koodi nimetatakse ka kerenumbriks.
2.ID kood on identifitseerimiskood mida ei näe autokerel.
3.Samade parameetritega mootori vahetust ei pea registreerima kua midagi je ei muutunud. Mootoril on mootori number mille olemasolu ei kontrollita juba umbes 10 aastat, on ka mootori kood mida samuti EI pea vaatama ja millede asukohta paljud ülevaatajad ei tea.
4.Kood on valdavalt leitav tehnoülevaataja poolt. Kood on sisse pressitud või numbrirauaga löödud, ka kere külge needitud plekitahvlil ja ka vastaval eriliimiga liimitud plekitahvli mõõdus kleebisel. Ustel ja tiibadel ei ole seda koodi. Neid kohti on erinevatel autodel erinevates kohtades umbes 10 erinevat paikka. Ühe auto kerel võib olla VIN kood kolmes neljas kohas, millest vähemalt 1 on kergelt leitav ja ülejäänud kohti st. "salakohti" teab ainult tootja.

Kui CO oli 0,34% tõstetud pööretel ja tehnoülevaataja vormistas kordusülevaatuse siis rikkus tema seadust sest mõõtja peab rakendama mõõtemääramatust.

Kõik võib olla. Võib ka nii olla, nagu väidad. Vaidluses pead ka oma väiteid tõendama. Kui oled veendunud oma väite õigsuses on üheks võimaluseks oma sissesõitu salvestada kaameraga.

6000 krooni tundub liialdusena. Parkimise eest keelatud kohas, kui sellega oluliselt häiritakse liiklust või kui see on ohtlik teistele liiklejatele, võidakse karistada trahviga kuni 3000 krooni. Kergem koosseis näeb ette trahvi kuni 600 krooni. Haljasalal omaniku loata peatumine ja parkimine on keelatud.

Loen sinu postitusest välja, et ühistu otsustas haljasala arvelt laiendada teed, mitte ei lubanud olemasoleval haljasalal parkida. Tõendina saaks kasutada eelkõige kirjalikku või protokollitud otsust.

Juhiloata põllul sõitmist on foorumis eelnevalt korduvalt käsitletud. Sõidu harjutamiseks on ette nähtud autokoolid ja vastavad kursused.

Raske on saada aru küsimusest - kuidas ja millega saaks Gaudium OÜ olukorda lahendada?

Vastavalt liiklusseadusele korraldab parkimist tee omanik. Kui selleks on Haigla, võiks avaldusega liikluse parema korraldamise kohta pöörduda Haigla poole. Kui parkimise korraldajaks linn - avaldus linnavalitśusele.

Väärteoprotokollile alla kirjutamine ei ole menetlusaluse isiku kohustus. Õigus on ka allkirjast keelduda, mille kohta tehakse väärteoprotokolli kanne. Kui Sul on märkusi väärteoprotokolli koostamise kohta, saad oma tähelepanekud kirjutada protokolli.

Üldiselt ei loeta ebatäpsusi kuupäevades alati sellisteks rikkumisteks, mis tingiksid süüdistuse tühisuse. Oleneb rikkumiste ulatusest ja kontekstist.

Autole kehtivad ikka need heitgaasinõused mis on tehas välja pakkunud või siis kui andmeid ei ole siis CO% peaks olema tühikäigul 0,5 või väiksem. Juhul kui on ka lambdaandur siis tuleb teha veel teinegi test st. tõstetud pööretel ja siis on norm 0,3 või väiksem. Kui autol ei ole tehase poolt ette nähtud lambdaandurit ja nõutakse, et CO% oleks pööretel 0,3 või väiksem siis ei ole see õige.

Teie küsimus on natuke poolik millest tingituna raske vastata.
Autodele on kehtestanud heitgaaside piirnormid keskkonnaminister oma määrusega.
https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=803291
§ 14. Sädesüütega mootoriga sõiduki heitgaasis sisalduvate saasteainete heitkoguste piirväärtused
(1) Sädesüütega mootoriga sõiduki heitgaasitorustikust ei tohi ühelgi mootori töörežiimil väljuda nähtavat suitsu, välja arvatud veeaur.
(2) Sädesüütega mootoriga M ja N kategooria sõiduki tehnoülevaatusel ja muudel riikliku järelevalve poolt teostatavatel kontrollimistel ei tohi heitgaasis sisalduvad saasteainete heitkogused ületada valmistaja määratud piirväärtusi. Kui need andmed ei ole kättesaadavad, peab kontrollimisel aluseks võtma lisa 6 tabelis 16 esitatud piirväärtused.
(3) λ-anduriga ja katalüüsmuunduriga M ja N kategooria mootorsõiduki liigõhuteguri λ väärtus peab olema 1±0,03, kui mootorsõiduki valmistaja pole määranud teisiti.

Kuna Teie ei kirjutanud täpsemalt siis ei saa mina ka rohkem vastata enne kui ei tea mitu KW mootor on autol. Oletan, et Teie autol mõõdeti heitgaasid ka tõstetud pööretel, sest 0,3 suurus vingugaasi puhul tuleb arvesse siis kui auto omab ka lambdaandurit.

Kood 706. Üldnõuded heitgaaside väljalaskesüsteemile

Nõuded: 1) M ja N kategooria sõidukite heitgaaside väljalaskesüsteem peab olema valmistaja juhendi kohane ja vastama E-reegli nr 59 või direktiivi 70/157/EMÜ nõuetele. L kategooria sõidukite heitgaaside väljalaskesüsteem peab olema valmistaja juhendi kohane ja alates 17. juunist 1999. a esmakordselt kasutusele võetud sõidukil vastama E-reegli nr 40 või direktiivi 97/24/EÜ nõuetele;

2) heitgaaside väljalaskesüsteem peab olema ohutus kauguses kütusepaagist ja kütuse torudest nii, et torude või paagi lekkimisel ei satuks kütus heitgaaside torudele;

5) heitgaaside väljalaskesüsteem peab olema kinnitatud valmistaja juhendi kohaselt, ei tohi olla auke ja pragusid;

6) M1 ja N1 kategooria sõidukite vahetussummutid peavad vastama E-reeglile nr 59 või direktiivi 70/157/EMÜ nõuetele;

7) valmistaja peab märkima väljalaskesüsteemi kõikidele osadele oma nimetuse või kaubamärgi. Märgistus peab olema loetav kogu sõiduki tööea vältel;

8) vahetussummuti ja selle osad ei tohi põhjustada lisavibratsiooni ning peavad olema piisavalt korrosioonikindlad;

9) vahetusheitgaasisüsteem peab olema nii ehituselt kui ka muudelt parameetritelt sarnane sõiduki valmistaja poolt sõidukile paigaldatud algsele süsteemile.

Kontrollimine: 1) TÜ – mõõdulindi, joonlaua, nihiku ja vaatlusega;

Väljavõte kehtivast seadusest: https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=1026522
Sportsummutid ei muuda heitgaaside koostist kuid müra suureneb .... Mootori võimsuse suurendamisest on siin foorimis juttu olnud piisavalt.

Juhtimisõigus on Sul alates eksami sooritamisest. Küsimus on juhtimisõigust tõendava dokumendi väljastamises. Enne juhiloa väljaandmist antakse juhtimisõigust tõendav dokument tõepoolest vaid esmasele juhile - tehakse märge koolituskursuse tunnistusele.

Selge, ja milline "lisamärk" on alumine?

Stasdt - mõlemad vastused on õiged. Kuna küsimusi on palju ning paljud neist ka korduvad, siis tähenärijaliku juristina vastan lühidalt ja konkreetselt just esitatud küsimusele, mitte ei hakka kogu liiklusnõuete regulatsiooni lahti kirjutama. Juristile küsimust esitades tasub mõelda sellele, mida Sa küsid.

Kala, selle foorumi sisu on õiguslike lahenduste selgitamine.

Kuni 3000 krooni.

Kahjuks ei saa ma aru, millistest konkreetsetest märkidest Sa räägid. Kõige lihtsam oleks, kui võtaksid liikluseeskirja ette ning tooksid oma küsimuses välja konkreetse liiklusmärgi numbri. LE avades leiad ilmselt ka ise juba vastuse oma küsimusele.

Ei, kui tõesti selline soov on, siis on võimalik seda teha lammutustõendit väljastava ettevõtte vahendusel. Nö annad auto lammutusse ja ostad/saad Sulle vajalikud varuosad tagasi. Lammutustõendi alusel kustutad auto registrist.

Teil on kaks võimalust: lihtkirjalik volikiri, mis kehtib 1 aasta ja saab sõita ainult Eestis, maksab 100 krooni, või siis lisada teh.passi, sellisel juhul maksab see ka 100 krooni pluss riigilõiv 200 krooni, saab sõita ka väljastpool Eestit. Volikija saab vormistada
Eleri Mürkhain (tel 6132176) (Hansa Liising).

Надеюсь што в форуме наидутса люди по опытнее по зтому вопросу.

Tere Kirill
Usutavasti on Teie autol mootor millel kood: 18 4E 2 Minul kasutuses olevas autodatast leidsin sellise vastavalt Teie antud andmetele. Data ütleb, et Teie autol peab olema lambdaandur ja katalüsaator, seega peab tegema heitgaasimõõtmist nii tühikäigul kui ka tõstetud tühikäigupööretel. Autodata pakub välja, et õige oleks teha pööretel testi kui mootori pöörded jäävad vahemikku 2500 p/min – 3000 p/min. Oletan, et tehnoülevaataja tegi 4200 pöörde juures olematu katalüsaatori kuumutust-üleskütmist. See, et Teie ei mõista mida ja milleks tehti, tuleb kahjuks tihti kui klient ei avalda soovi või tehnoülevaataja ei pea vajalikuks anda seletusi. Kui minu vastus ei ole ammendav siis võiksite enda asjaga kurssi viimise mõttes lugeda Maitene OÜ kodulehelt kõik mis puudutab heitgaase, mõõtmist, katalüsaatorit ja lambdaandurit.

Liikluseeskirja Lisa 2 peatükk 9. LIIKLUSMÄRGI MÕJU AJUTINE TÜHISTAMINE

Liiklusmärgil või selle osal näidatud liikluse korralduse tühistab kaks sümmeetriliselt lõikuvat oranži musta äärisega kattelinti.

Marx, see kirje kohtuistungil osalemise soovist loobumise kohta ei ole siduv. See on ette nähtud olukorrale, kus väärteoasja arutab maakohus esimese instantsina, mitet kaebemenetlusele.

Õigust kaebust esitada kohtuvälise menetleja otsusele ei saa võtta mitte ühegi allkirjaga.

Mis kasu on Sul sellest, kui saad teada, et võimalus 20, 50 või 70%? Õiguslikes vaidlustes ei ole sellistel suhtarvudel mitte mingisugust tähtsust. Kõik sõltub konkreetsest juhtumist.

Sellise sõiduki vanuse puhul on see tõesti nii, kahjukäsitlus võib nõuda remonti B varuosadega. Kui on hea läbirääkija klient, siis kokkuleppel võib saada ka A varuosad, kuid eeldades, et hinnavahed on kahekordsed, siis kahjukäsitlus ei anna garantiikirja välja kallimale hinnakalkulatsioonile ja olete sunnitud leppima B varuosadega.

Kui teil on poliisi lõpuni rohkem kui kuu aega ja Seesam Kindlustus pole teile uueks perioodiks arvet väljastanud, siis saate sõlmida neid teavitamata uues seltsis lepingu.
Juhul kui teile on arve väljastatud uue perioodi eest, siis peate Seesam Kindlustusse teavitama, et nad tühistaksid arve ja lõpetaksid lepingu.

Полагаю што масса плохая или соединение штекеров.

Andmed väärteo kohta kustutatakse karistusregistrist aasta peale karistuse täideviimist. Kui selle tähtaja jooksul on toime pandud uus mistahes süütegu, arvestatakse aegumist kõigi karistuste täideviimise lõpust. Karistusandmed kustuvad sellisel juhul kõik korraga, mitte ükshaaval.

Joobes juhtimise kohta kriminaalasja alustamisel kehtib ülaltoodud põhimõte. Väärteo eest karistuse määramisel näeb aga menetleja automaatselt ka kustunud karistusi ning see mõjutab kindlasti menetlejat. Olen näinud ka seda, et kustunud karistusi märgitakse karistusmäära valiku põhjendusena.

On võimalus esitada kaebus maakohtule ja taotleda lisakaristuse tühistamist.

Возможно переоформить машину без техосмотра. Без тех. осмотра можно эхать в АРК.

Не разрешаютса.

Нужно проходить за этот (2006) год?

Tunnistan ausalt, et ei süvenenud sügavuti sellesse probleemi, kuid minu esialgsel hinnangul ei tohiks olla see vastuolus õigusnormidega.

Hetkel reguleerimata olukord. Sõiduki liiklusregistrist kustutamisel on alati põhjus. Üks levinumaid on taastamisõiguseta kustutamine, kus omanik avaldab ARK-le, et sõiduk on hävinenud või on sõiduk antud üle jäätmekäitlusettevõttele ning sellele on väljastatud lammutustõend.

Kui nüüd hävinenud või keskkonnasäästlikult lammutatud sõidukit tahetakse uuesti registrisse võtta, tulebki seda käsitleda kui uue sõiduki ehitamist. Regulatsioon on loogiline, kuid ei sobi kõikidele elulistele olukordadele. Kardetavasti on olukorra lahendus kehtivate regulatsioonide muutmises. Selleks on kaks teed - ettepanek majandus- ja kommunikatsiooniministrile või halduskohtuvaidlus.

Olukord on tegelikult reguleerimata. Kuna mõlemas suunas liikuval juhil on roheline liikumist lubav tuli, siis tuleb küsimus lahendada parema käe reegliga. Samas on ebamõistlik ja liiklussujuvust takistav nõuda, et autojuht rohelise tulega sõites teist juhti nähes peaks eeldama, et ka sellel põleb roheline tuli. Sarnaseid kohti on Tallinnas mitmeid. Kuna kiirused neis kohtades tagasipöörajatel on väikesed, siis lahenevad olukorrad tagasipööraja poolt teeandmisega nagu LE ette näeb. Kindöasti vajaks aga selline küsimus täpsustamist LE-s.

Kuulen küll esimest korda, et minnes traumapunkti ja makstes visiiditasu, keeldub arst Sind läbi vaatamast. Aga eks kõike võib juhtuda.

LE kohustab liiklusõnnetusest, milles on vigastatu, teatama politseile ja käituma sealt saadud juhiste kohaselt. Sina ilmselt politseiga üldse ei suhelnud. Sinu 4-tunnine kadalipp tõendamaks, et Sa joobes ei olnud, tundub üsna uskumatu. Olen kord sellise olukorraga kokku puutunud - siis selgus hiljem, et tegelik juht oli keegi teine. Ekspertiisi vahet oli jooksnud kõrvaline isik. Loodame, et Sinu juhtum ikka oli nii nagu kirjeldasid. Kuigi mõistlikum oleks olnud teavitada politseid või käia politseist läbi. Omapärane on ka see, et teadsid minna Wismarisse, kuid mitte seda, et politseiga ühendust võttes oleks kõik need kahtlused jäänud olemata.

Auto tuligi valvega hoiukohta paigutada. Kes peab tasuma, sõltub sellest, mis alusel sõiduk parklasse pandi. Kui põhjusel, et juht viidi vigastatuna haiglasse, siis tasub selle eest politsei. Kui põhjuseks on asjaolu, et juht oli joobes või puudus sõiduki kasutamist õigustav dokument, siis jääb parklamkulu kanda omanikule, valdajale või juhile.

Kui auto on parklas seoses asitõenidks tunnistamisega, siis selle aja eest on hoiukulude tausmise kohustus politseil. Kuivõrd see on menetluskulu, siis võidakse see hiljem Sinu käest sisse nõuda.

Liiklusõnnetuse põhjustamise eest võib määrata karistuseks rahatrahvi kuni 18000 krooni või aresti, lisakaristusena võib ära võtta mootorsõiduki juhtimise õiguse 3-12 kuuks. Võimalik, et lisandub süüdistus liiklusõnnetusest mitteteatamise eest.

Sinu toodud näide - kui auto kaotab pidurdamise tagajärjel juhitavuse, siis oled tõesti valinud teeoludele või oma sõiduoskustele mittevastava kiiruse. Kui kraavi sõitmise põhjuseks on loomale otsasõidu vältimine, siis on küsimus vaieldav - vähamalt karistuse kohaldamise küsimuses. Üldiselt kehtib julm reegel, et looma teele sattudes tuleb eelistada otsasõitu teelt väljasõidule. Meie teede suuremad ohte on põdrad, millele otsasõit võib tuua küll autos viibijatele kaasa fataalseid tagajärgi, kuid suurem tõenäosus on raskelt vigastada saada teelt välja sõites. Puud on oluliselt inertsemad kui põdrad.

LE § 156 - pöörates vasakule või tagasi peab juht andma teed andma teed juhile, kes sõidab vastassuunast otse või paremale.

Üldjuhul võetakse juhtimisõigus lisakaristusena ära - tähtaeg 3-9 kuud.

Soovitan esitada vastulause koos Sinu juttu kinnitavate tõenditega - tööleping, tööandja iseloomustus. Vastulause esitamata jätmisel võetakse juhtimisõigus kindlasti ära. Kahetsevas toonis vastulause korral võidakse lisakaristus ka kohaldamata jätta.

Nõutav on abikaasa nõusolek. Nõusolek peab olema samas vormis nagu tehing - lihtkirjalik. ARK on rahuldunud abikaasa nõusolekut kinnitava allkirjaga lepingul.

Piir sõltub konkreetsest olukorrast. Juuksekarva lõhki ajada ei ole mõtet. Kõik me oleme inimesed. Konkreetsemaks minnes on piir kohas, kus eksimus muudab asjaolusid ning tekkinud vastuolusid ei ole enam võimalik muude tõenditega kõrvaldada. Algaja juhi tunnusmärk ei kohusta loomulikult kedagi teatud kiirusega sõitma, kohustus tuleb siiski juhiloa liigist (piiratud õigusega või esmane juhiluba). Seetõttu ei mängi teema algataja juhtumis see mitte mingisugust rolli ega mõjuta otsuse seaduslikkust.

*****, kaili esitatud selgitus viitab sellele, et kokkupõrke hetkeks oli jõudnud sõiduauto ettepoole veoautost. Kaili selgitused võivad olla ka konarlikud, kuid esitatud selgituse põhjal saan mina aru, et Kaili kiirus oli suurem kui veoauto kiirus. Esmase ohu märkamise hetkest jõudis ta mööduda veoautost. Võib-olla isegi lisas gaasi (mis meie liikluses on üsna tavapärane - ohu vältimiseks kiirendatakse). Võimalik on ka olukord, kus Kaili nägi rid avahetavat veoautot, kuid ei tahtnud teda enda ette lasta. Kuna Kaili seda ise ei tunnista, tuleb lähtuda sellest, et Kaili seletuse kohaselt ei saanudki ta seda teha. Vigastused tema auto tagumisel poritiival seda kinnitavad.

Konkreetse juhtumi eripära seisnebki selles, et keegi ilmselgelt vassib juhtunu asjaolusid. Politseinikest võib ju kõike oodata, kuid sellises olukorras on reavahetaja süü üsna ilmne. Kui ei olnud, siis järelikult pidigi olukord olema oluliselt teistsugune kui Kaili kirjeldas või oli veoauto juhil oma versioon, mis samuti usutav on.

Politseil on kohustus sellist liiklusõnnetust menetleda, milles osapooled ei ole vastutuse küsimuses ühel meelel. Sinu selgitused viitavad selgelt, et süüdi Sa ei ole. Arvestades aga politsei reaktsiooni pidi teise juhi selgitus olema oluliselt teistsugune. Rolli võib mängida ka asjaolu, et olite oma sõidukid kokkupõrke toimumise kohast eemale ajanud ning jälgi või kildude paiknemist ei olnud võimalik enam tuvastada.

Puudub valem, kuidas käituda politsei või kindlustusega, et asjad liiguksid. Mõnikord on abi sellest, kui asjaomastele inimestele oma mure ära rääkida, mõnikord on vaja pikka veenmist, vahel ülemuste teavitamist, vahel tuleb esitada kaebus või hagiavaldus kohtusse. Igas olukorras ei olegi võimalik ise hakkama saada - enamik inimesi näiteks ei ravi ise oma hambaid. Liiklusõnnetuste korral on olukord loomulikult palju lihtsam, kuid vahel on mõistlik siiski pöörduda inimese poole, kellel on kogemusi selles valdkonnas.

Rena, ausalt öeldes ei saa ma aru, mis juhiloa sai Soomest said. Kardetavasti ei ole tegemist juhiloaga, mis väljaspool Soomet kehtib juhtimisõigust tõendava dokumendina.

Kolme punkti kogemused on huvitavad. Ilmselt esineb ka selliseid juhtumeid, tavaliselt küll siis, kui politseiniku tuju ära rikkuda. Küllap on kolmel punktil varasemalt korduvalt olnud rikkumisi, see on kõige tavapärasem peatamise põhjus.

Kommentaar Mahno vastusele:
Kindlustusperioodi eest makstakse raha tagasi nende päevade eest, mis kindlustusperioodi lõpuni on. Maha arvestatakse asjaajamiskulud kuni 50 krooni vastavalt seltsile, ERGO katkestamise puhul on see 25 krooni. Kindlustusperioodi eest mis alles kantakse raha Teie (omaniku) kontole.
Ühelt autolt teisele autole kindlustuse eest raha üle kanda ei saa.

Ja juhul, kui tegemist on ERGO kaskoga on kindlustuslepingu ülesütlemise korral kindlustusvõtja õigus saada raha tagasi tasutud kindlustusmakse kindlustusperioodi lõpuni jääva aja eest, millest on maha arvatud kindlustusandja asjaajamiskulud (15 %
aastasest kindlustusmaksest). Juhul, kui kindlustusleping öeldakse ülesse pärst kindlustusjuhtumi toimumist, siis on kindlustusandjal õigus tasaarvestada oma kindlustuslepingu täitmise kohustusega kindlustusvõtja poolt tasumata kindlustusmaksed kuni kindlustusperioodi lõpuni.

Ikka ostab, kuid selleks tuleb Teil leping muuta maksevabaks kindlasti enne sõiduki võõrandamist (müüki). Pärast sõiduki võõrandamist loetakse ette tasutud kindlustusmakse tasutuks uue omaniku poolt ja kindlustusmakset enam endisele omanikule ei tagastata.
Poliisi maksevabaks muutmiseks pöörduge ERGO esinduse või kindlustusmaakleri poole.

Kahjuks ei avanenud mulle link, kuid ehk on abi järgmistest väljavõtetest. Sõltuvalt sõiduki esmase registreerimise ajast Eestis on nõuded veidi erinevad.

Teede- ja sideministri 18.05.2001 määrus nr 50 "Mootorsõiduki ja selle haagise tehnoseisundile ja varustusele esitatavad nõuded"

Lisa 1 - nõuded pärast 1. jaanuari 1997 liiklusregistrisse kantud või kantavale sõidukile

Kood 602. Kerest väljaulatuvad osad (eksterjöör)
Nõuded:
1) 1994. a või hiljem valmistatud M1 kategooria sõiduauto kere peab vastama E-reegli nr 26 või direktiivi 74/483/EMÜ ning veoauto kabiin E-reegli nr 61 või direktiivi 92/114/EMÜ nõuetele. Bussi kere peab vastama grupis 9 esitatud nõuetele;
2) kere/kabiini ja nendest väljaulatuvatel osadel, v.a peeglid, antennid, pakiraamid ja detailid, mille kõvadus on väiksem kui 60 Shore'i ühikut ja mis asuvad kõrgemal kui 2 m teepinnast, sõiduki põrandatasapinnast madalamal või, mis ei saa 100 mm läbimõõduga kuuliga veeretamisel kokku puutuda kuuli pinnaga, ei tohi olla teravaid, haakuvaid ega lõikavaid väljapoole suunatud eendeid, mis võivad põhjustada vigastusi isikutele, kes saavad löögi või puutuvad vastu sõiduki keret. Kuul, Ø 100 mm, peab veerema üle kerepinnal olevast takistusest nii, et kuuli keskpunkti läbiv kere pinnaga rööbiti olev telg jääks kuuli pinna ja takistuse kokkupuute punktist kõrgemale (joonis 34);
3) keredetailide ümardusraadius peab olema vähemalt 2,5 mm. Keredetailidel, mille omavaheline kaugus ei ületa 25 mm, võib ümardusraadius olla 0,5 mm. Kaitseraudade otsad peavad olema tagasi pööratud selliselt, et need ei haaraks läheduses asuvaid esemeid, nende jäikade osade servade ümardusraadiused peavad olema vähemalt 50 mm;
4) sõiduauto külguste käepidemed ei tohi uksepaneelist välja ulatuda rohkem kui 40 mm, teistel ustel – 30 mm. Veoauto uste käepidemed ja kapoti kinnitid ei tohi kere pinnast välja ulatuda rohkem kui 70 mm, ukse nupud 30 mm ja ülejäänud detailid 50 mm. Kõikide nende detailide ümardusraadiused peavad olema vähemalt 2,5 mm. Kere dekoratiivelemendid, mis ulatuvad kerepinnast välja üle 10 mm, peavad eralduma kerest või pöörduma kõrvale vähem kui 100 N suuruse jõu toimel. Viimane nõue ei kehti radiaatori iluvõre dekoratiivdetailidele. Radiaatori iluvõre dekoratiivdetailidele kehtivad käesoleva koodi nõuete punktid 2 ja 3;
5) kui käepide pöördub avamisel rõhttasandis, peab tema pöörduv ots olema sõiduki tagaosa poole ja pööratud kere poole, teistsuguse ehitusega käepidemed peavad olema uputatud;
6) terasplekist servad, nagu vihmaveerennid ja lükanduste liugurteed, on lubatud, kui nende servad on tagasi painutatud nii, et need vastaksid käesolevas koodis esitatud nõuetele;
7) külgmiste pöördakende servade ümardusraadius peab olema vähemalt 1 mm;
8) tungrauaga tõstmise kohad peavad asuma kerepinnast seespool vähemalt 10 mm;
9) klaasipuhasti võlli otsal peab olema kate, mille pindala on vähemalt 150 mm2 ja servade ümardusraadius on vähemalt 2,5 mm;
10) laternavõrud/raamid ei tohi ulatuda hajutiklaasist kaugemale kui 30 mm ja servade ümardusraadiused ei tohi olla väiksemad kui 2,5 mm. Seda nõuet peavad rahuldama ka peitlaternad;
11) radiaatorisse, õhu sisenemis- ja väljumisava võre kahe kõrvutioleva detaili vahe ei tohi ületada 40 mm. Kui see vahe on 40 ja 25 mm vahel, peavad ümardusraadiused olema 1 mm või suuremad, kui vahe on väiksem kui 25 mm, peab ümardusraadius olema vähemalt 0,5 mm;
12) rattamutrid/poldid, rummud, rehvid ja ratta ilukapslid ei tohi ulatuda välja rõhtsa kere puutepinnaga piiratud alast. Erandjuhtumil, kui see on põhjendatud, peavad eelloetletud väljaulatuvate osade ümardusraadiused olema vähemalt 5 mm ja need ei tohi ulatuda välja rohkem kui 30 mm;
13) veoauto heitgaasitoru ei tohi kere välispinna puutuja tasandist ulatuda väljapoole rohkem kui 10 mm, kusjuures toru serva ümardusraadius peab olema vähemalt 2,5 mm;
14) ukselukkudel peab olema kaks lukustusasendit. Ukseluku sulguri vaheasend peab taluma jõudu ukse avanemise suunas 4,44 kN (453 kgf) ja ukse suletud asendi korral 8,89 kN (907 kgf). Ukse piida suunas peab lukk taluma jõudu sulguri vaheasendis 4,44 kN (453 kgf) ja suletult 11,11 kN (1134 kgf);
15) 1994. a või hiljem valmistatud M1 kategooria sõiduki ukselukud peavad vastama E-reeglile nr 11 või direktiivile 70/387/EMÜ.

Kood 604. Antitiib, tuuletamm, tuulesuunajad jms lisandid
Nõue: antitiiva, tuuletammi, tuulesuunajate jms lisandite olemasolu korral peavad need olema kinnitatud ja korras.


Lisa 2 - nõuded enne 1. jaanuari 1997 liiklusregistrisse kantud sõidukile

Kood 601. Üldnõuded kerele
Nõuded:
1) kere/kabiini ja nendest väljaulatuvatel osadel ei tohi olla teravaid, haakuvaid ega lõikavaid väljapoole suunatud eendeid, mis võivad põhjustada vigastusi isikutele, kes saavad löögi või puutuvad vastu sõiduki keret;
2) kere osade ümardusraadius peab olema vähemalt 2,5 mm. Kere osadel, mille omavaheline kaugus ei ületa 25 mm, võib ümardusraadius olla 0,5 mm. Kaitseraudade otsad peavad olema tagasi pööratud selliselt, et need ei haaraks läheduses asuvaid esemeid ning nende jäikade osade servade ümardusraadiused peavad olema vähemalt 50 mm;

Kood 615. Kerest väljaulatuvad osad (eksterjöör)
Nõuded:
1) sõiduk peab olema komplektne ja vastama valmistaja juhendile;
2) käepidemed ja kapoti kinnitid ei tohi kere pinnast välja ulatuda rohkem kui 70 mm ja ülejäänud detailid 50 mm. Kõigi detailide ümardusraadiused peavad olema vähemalt 2,5 mm;
3) rattamutrid/poldid, rummud, rehvid ja ratta ilukapslid ei tohi ulatuda rõhtsa kere puutepinnaga piiratud alast välja. Erandjuhtumil, kui see on põhjendatud, peavad eelloetletud väljaulatuvate osade ümardusraadiused olema vähemalt 5 mm ja need ei tohi ulatuda välja rohkem kui 30 mm;
4) veoauto heitgaasitoru ei tohi kere välispinna puutuja tasandist ulatuda väljapoole rohkem kui 10 mm, kusjuures toru serva ümardusraadius peab olema vähemalt 2,5 mm.

Rahatrahv on ette nähtud kuni 18000 krooni või arest. Lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist rakendada ei saa, st juhtimisõiguse äravõtmise tähtaeg ei pikene.

Meie teenuse kasutamine ei ole vajalik (ei ole majanduslikult otstarbekas). Soovitan teha vastulause, milles selgitada oma käitumise põhjuseid ning tuua välja kergendavad asjaolud. Lõpetuseks kahetsus ja kergema karistuse taotlus.

Kiirusepiirangu 110 km/h võiks panna kõigile autodele, kuna sellest kiirusest kiiremini Eestis ei või sõita ühelgi teel. Samas kasutatakse sõidukeid ka väljaspool Eestit. Algaja juhi kiirusepiirang on 90 km/h, seega on 110 km/h põhjendamatu. Ei maksa ka unustada, et algaja juhi tunńusmärk ei pruugi tähendada, et juht on algaja juhiloa omanik. Samuti ei ole meil erilisi algaja juhi autosid, algaja juht võib kasutada mistahes autot (vastavalt juhiloa kategooriale).

Kiirusepiirang iseenesest ei hoia ära ohtlikke möödasõite.

Minge ARK büroosse tagasi, olen kindel, et Sulle väljastatakse uus ja õigete andmetega registreerimistunnistus. Eeldusel, et Sinu viidatud valmistamisaasta on ikka õige.

ARK-s töötavad ka inimesed ning inimesed teadupärast ikka eksivad.

Ei, see ei ole selline eksimus, mis muudaks väärteoprotokolli õigustühiseks. Sellele veale tähelepanu juhtimine vastulauses on vaid härjale punase räti näitamine (eriti koos taotlusega menetlus lõpetada).

Algandmeid ei ole ammendava vastuse andmiseks piisavalt.

Politseil on kohustus sekkuda, kui liiklusõnnetuses süülisuse küsimus ei ole selge. Asjaolud peavad olema ka fikseeritud kirjalikult. Kui informeerisid telefoni teel politseid ning politsei sündmust ei registreerinud, siis seda ei tehta ka tagantjärgi.

Mis puutub kahju hüvitamisse, siis see sõltub tõenditest. Kui kahju saaja suudab tõendada, et Sina tekitasid kahju, siis pole raske kohtu kaudu nõuda Sinult hüvitis välja. Tõendamine ilmselt raske pole, kuna teatasid ju politseile õnnetusest.

Allikas ARKi koduleht:

Enne muudatuste vormistamist sõidukitega, millel
- puudub registreerimistunnistus või selle osa;
- puudub kehtiv tehnoülevaatus;
- puudub VIN-kood;
- muutuvad andmed (nt värvus)
tuleb sõiduk esitada ARK büroole kontrollimiseks.

Kui sõidukiga ei ole võimalik sõita või tuua sõidukit ARK büroosse, on võimalik ARK spetsialist kohale kutsuda. Sõiduki kontrollimiseks ARK spetsialisti kohalekutsumise korral tuleb tasuda riigilõivu 250 krooni iga ülevaatusele esitatud sõiduki eest.

Registreerimiseelsel ülevaatusel tuleb esitada järgmised dokumendid:
- registreerimistunnistus;
- soetamisedokument ja/või volikiri (kui esitaja ei ole sõiduki registrijärgne omanik/kasutaja);
- liikluskindlustuse poliis (kui ülevaatusele sõidetakse omal jõul);
- isikut tõendav dokument.

Kindlustus hüvitab kahju igal juhul, kuna liikluskindlustus on oma olemuselt vastutuskindlustus ja hüvitab süüdlase poolt tekitatud kahju kolmanda isiku varale (sõidab kogemata tagant sisse teisele sõidukile) või tervisele (libedal teel paiskub auto teelt välja ning kaasreisija saab vigastada ja tal tekivad ravikulud). Liikluskindlustuse olemasolul maksab vajaliku hüvitise sõidukiomaniku eest kindlustusandja.
Kuna te olete kannatanu siis peate te nüüd esimesel võimalusel teatama liiklusõnnetusest mistahes Eestis tegutsevale kindlustusseltsile või Garantiifondile. Teatada võib nii suuliselt kui ka kirjalikult.
Juhul, kui Te pole ka tehnilist passi jõudnud ümber vormistada, piisab ka sõiduki ostu-müügilepingust tõestamaks, et Teie olete sõiduki uus omanik ja kehtiva liikluskindlususe olemasolul Teile kahju hüvitatakse.

Klient saab ise ka valida remonditöökoja, kuid selleks et auto sinna remonti saaksite viia tuleks eelnevalt sealt firmast võtta kalkulatsioon ja see kooskõlastada kindlustusseltsiga, kes teile avarii korvab. Kui kindlustusselts seda firmat aksepteerib ja summad on samuti sobilikud, siis peaksite kokkuleppele ikka saama. Teil on üldjuhul õigus nõuda VW esindusest seda remonti, kuid see käib vastastikkuse kokkuleppe alusel.
Kindlustusseltsi esitatud kahjuteatesse tuleks alati kirja panna oma soovid – sel juhul on seda võimalik hiljem tõestada.
Juhul, kui selts ei aksepteeri Teie sõiduki remonti VW esinduses, siis tuleks Teil kindlasti sõiduk peale remonti üle vaadata ja vastuvõtmise akt allkirjastada alles siis, kui Te olete nõus sellises korras seda sõidukit vastu võtma. Juhul, kui tööd teid ei rahulda ei pea Te aktile alla kirjutama ja sõidukit vastu võtma. Edasised pretensioonid tuleks esitada remondifirmasse ja ka kindlustusseltsile (kahjukäsitlejale).
Juhul, kui Te kirjutasite aktile alla enne sõiduki üle vaatamist, ei pruugita Teie hilisemaid pretsensioone enam rahuldada!

Kindlustusaasta ei alga alati 1.novembrist vaid on konkreetselt seotud sellele sõidukile esmakordselt Teie poolt kindlustuse vormistamisega. Riskikoefitsienti alandatakse või jäetakse samaks, kui senise riskikoefitsiendi kehtivus lõpeb ja möödunud 365 (366) päeva jooksul ei ole tuvastatud ühtegi kindlustusvõtja selle sõidukiga põhjustatud liikluskahju. Riskikoefitsienti alandatakse 0,8 korda (senist riskikoefitsiendi korrutatakse 0,8-ga), tingimusel kui: * eelneva kindlustusperioodi jooksul oli sõiduki suhtes väljastatud poliiside kehtivuspäevade summa kuus või enam kuud (vähemalt 182 kindlustuspäeva) ja
* eelneva aasta jooksul ei ole tuvastatud ühtegi selle sõidukiga põhjustatud liikluskahju (välja arvatud juhtudel, kui liikluskahju põhjustati ajal, mil sõiduk oli ebaseaduslikus valduses või omanik tegutses häda- või hädakaitseseisundis).

Nt. Leping sõlmiti 25.03.2005, riskikoefitsient 1,2, riskikoefitsient alaneb 1 aasta pärast ->
1. Poliis 01.04.2005- 30.09. 2005 (riskikoefitsient 1,2)
2. Poliis 01.10.2005- 31.03.2005 (riskikoefitsient 1,2)
3. Poliis 01.04.2006- 30.09.2006 (riskikoefitsient 0,96) NB! Esimene poliis, mis antakse välja pärast riskikoefitsiendi alanemist

Riskikoefitsienti ei muudeta, kui:
· eelneva kindlustusperioodi jooksul oli sõiduki suhtes väljastatud poliiside kehtivuspäevade summa vähem kui kuus kuud (vähem kui 182 kindlustuspäeva) ja
· eelneva kindlustusperioodi jooksul ei ole tuvastatud ühtegi kindlustusvõtja selle sõidukiga põhjustatud liikluskahju (välja arvatud juhtudel, kui liikluskahju põhjustati ajal, mil sõiduk oli ebaseaduslikus valduses või omanik tegutses häda- või hädakaitseseisundis).

Nt. Leping sõlmiti 25.03.2005, riskikoefitsient 1,2 ->
1. Poliis 01.04.2005- 31.05. 2005 (riskikoefitsient 1,2)
2. Poliis 01.01.2006- 31.03.2006 (riskikoefitsient 1,2)
3. Poliis 01.04.2006- 30.09.2006 (riskikoefitsient 1,2) NB! Perioodil 25.03.2005- 24.03.2005 oli kindlustuspäevi vähem kui 182.

Kehtiv liikluskindlustus peab olema sõidukil peal, kui lähete autot ümber vormistama. Kui antud sõidukil puudub ülevaatus, siis peate ARK-s sõiduki ette näitama.
Sellisel juhul, kui te ei soovi ei ülevaatust ega kindlustust sõlmida, siis peate leidma mõne muu viisi kuidas auto ARK-i toimetate.

Sõiduki kasutusõiguse tõendamine volikirjaga on erinevates riikides erinev. Eesti Vabariigi seadused kehtivad kuni riigipiirini. Kui Venemaa välja jätta, siis lähinaabrid üldiselt ei tunne kuigi suurt peale registreerimistunnistuse, kindlustuspoliisi ja juhiloa millegi vastu. Igal juhul registreerimistunnistusele kantud kasutajal küll ei saa probleeme tekkida.

Miks ka mitte kui antud antitiib omab vastavat eurosertifikaati sest ARK spetsialistid on minule selgeks teinud, et kõik autole lisatavad asjad peavad omama kinnitust, et antud toode vastab euronõuetele. Müügimees peab teadma ja ka Teile näitama, et antud toode omab vastavat tunnistust. Samas ei tohi unustada, et tiib ei tohi auto küljegabariitidest välja ulatuda ja temal ei tohiks olla teravaid nurki st. nurgad peavad olema ümarad mille raadius peab olema vähemalt 2,5 mm. Tihtilugu omavad lisatarvikud passi ja kui selline või mõni muu vastav dokument kaasa antakse siis hoidke see igaks juhuks alles kuna tean juhtumeid kus politsei on ahistanud autoomanikku sellise, pigem pilgu püüdmiseks kasutatava aksessuaari pärast.

LE § 127. Õppesõidu ajal ja esmase või piiratud juhtimisõigusega juht ei tohi sõita kiiremini kui 90 km/h.

Esmase või piiratud juhtimisõigusega juhil peab olema algaja juhi tunnusmärk, kuid teistel juhtidel sellise märgiga tähistatud sõiduki juhtimise keeld puudub. Kuna liiklus on märkide keel, siis peaksid juhid, kellel on õigus sõita kiiremini kui 90 km/h selguse huvides mitte kasutama seda märki suurendatud piirkiirusega asulavälisel teel. Lähenedes 100 km/h algaja juhi tunnusmärgiga autole on igal juhil õigus eeldada, et algaja juhi tunnusmärgiga juht sõidabki mitte rohkem kui 90 km/h. Näiteks möödasõidul võib see tekitada arusaamatusi või ohtliku olukorra. Teisalt, kes meie liikluses ikka 90 km/h maanteel sõidab?

Muud ohtu ma kogenud juhil algaja juhi tunnusmärgi kasutamisel ei näe. Väide, et teised juhid kardavad selliselt tähistatud juhti ja on ettevaatlikumad, võib ju õige olla. Kui aga tegelikkuses on roolis kogenud juht, on kõik korras ja ohtude vältimine kahepoolne.

Oma nimele saab ostja poliisi sõlmida ainult sellisel juhul, kui ta on sõiduki tehnilises passis " vastutav kasutaja". Ühesõnaga tehnilisse passi tuleb lisada "vastutav kasutaja " , mitte lihtsalt kasutaja. Sellisel juhul tõuseb avarii korral vastutava kasutaja riskikoefitsent.

Kui ta võtab oma arvelt maha ka selle väikse riskigrupiga auto, siis jäävad tal ju mõlemad riskigrupid vabaks (ehk määratlusteks) ja uus auto ei saa endale mitte keskmistatud riskigruppi vaid ühe vaba olemasolevatest riskigruppidest, kusjuures kõigepealt võetakse
kasutusele kõrgem riskigrupp (1.2 siis), kui ta peale seda ostab veel ühe auto, saab see riskigrupiks 0.5 ja kui ta siis ka kolmanda peaks ostma, saab see eelmiste keskmise, kuna ühtegi vaba riskigruppi ju pole.
Kui teaks isikukoodi, saaks täpsemalt öelda.

Tere!
BMW X-5 hinna arvutamiseks oleks vajalik lisaks teada alljärgnevaid andmeid: auto võimsus, auto hind ja lisavarustuse summa.

Помоч ... ремонт чего на машине?

Sattus olema pinnapealne või ebateadlik politseinik. Kile Sind ei päästa, politseinikul on õigus kontrollida juhiloa mõlemat külge.

Pöörduge selle küsimusega ARK-i.

Õiguslikke piiranguid ei ole.

Vaidlustamise perspektiivikuse hindamiseks on vajalik:
1. tutvuda väärteotoimiku materjalidega
2. tuvastada juhi isikuandmed

Kui Sinu lugu on tõene, siis on võimalik neiu ütluste, tema telefoni kõneeristuse ning politsei valduses olevate tõendite abil tuvastada ka juhtunu tegelikud asjaolud.

Paljude selliste juhtumite juures on politseil aga selge taktika - et mitte end lolliks lasta teha, on politseipatrull valmis käsi piiblil kinnitama, et nägid autot sõitmas ning Sind roolis. Sellisel juhul on juba väga raske midagi teha. Kohus usub üldjuhul sellises olukorras ikka politseinikke.

Sõltub registrist kustutamise alusest. Üldjuhul on sellised liiklusregistris kustutamised tehtud koos selgitusega, et sõiduk on hävinud, muutunud kasutuskõlbmatuks vmt. Sellisel juhul ei ole võimalik sõidukit registrisse kanda. Lihtsaim viis on teha päring ARK-sse, et konkreetse sõiduki õiguslik seisund kindlaks teha.

Kas veerus 12 on kirjutatud number 101?

Sina ise tead, et Sul on esmane juhtimisõigus. Ära muretse järelevalvet teostavate ametnike pärast. Lisaks Sinu juhiloale on neil ka juurdepääs liiklusregistri andmetele.

Notariaalne või ametlikult kinnitatud (ARK-s annab omanik ARK töötaja silme all allkirja volikirjale).

Kasuta otsingut, teema on põhjalikult läbi arutatud.

Sinu küsimuses on juba vastus sees. Paraku ei või.

Mulle pole selline asi ette jäänud. Paljud taskojuhid kasutavad sarnaseid kleebitavaid logosid, seega on vähemalt tellida võimalik ka algaja juhi tunnusmärki. Edu otsimisel.

Marko, vastused on eespool juba olemas.

Teooriaeksam on juhtimisõiguse taastamiseks nõutav. kui juhtimisõiguse äravõtmise tähtaeg on ÜLE 6 kuu.

Usun, et said sellele küsimusele vastuse telefoni teel.

On.

Vello - eeldades, et Sa enne tagant sissesõidu ohu tekkimist liikusid lubatud kiirusega ning arvestades, et ka möödasõidul ei ole kiiruse ületamine lubatud, jääb arusaamatuks, miks 100 m peale möödasõitu pidid juba möödunud "tagant sissesõidu ohus" lubatust suurema kiirusega liikuma? Tundub üsna perspektiivitu argument olevat.

Kindlasti on olemas spetsiaalvahad.

Soovitan teil sõita lähimasse ülevaatuspunkti ja sealt saate selge ja üheselt mõistetava nimekirja mis on vaja teha, et järgmine kord saaks ülevaatuse läbida.

Siis kui Teie haagis võeti arvele 1994 aastal siis oli ainuke nõue, et :"7)haakeseade ja selle kinnitus peab vastama ISO 1103 nõuetele."
2006 aastal kehtiv seadus ütleb sama asja kohta:"7) haakeseade ja selle kinnitus peab vastama direktiivi 94/20/EÜ nõuetele; Mainitud euronõue räägib tüübikinnitusega haagisest.
Kahjuks ei ole minul võimalust tutvuda mainitud ISO nõuetega, aga oletan, et tüübikinnitusel kasutatavad nõuded ja ISO standardi nõuded ei ole päris üks ja see sama. Teie haagis ei oma kohe kindlasti tüübikinnitust seega ütlen jällegi kellegi kurvastuseks, et Millert Mait EI KASUTA SEADUST TAGASIULATUVA JÕUGA kuna seda ei peagi tegema sest seaduste tegemise seadus (http://estlex.ee/estlex/kehtivad/AktDisplay.jsp?id=32266&akt_id=32266 )lubab kasutada seadust ainult põhjendatud juhtudel. Mina ei näe, miks oleks põhjust nõuda haakeseade vahetust kui seal ei ole liigselt kulunud osi ega muid mehaanilisi kahjustusi? Tehnoülevaataja ei pea tundma seaduste normitehnika eeskirja sest sellise seaduse tundmise kohustust ei ole. Paraku tundub, et vahel ei tea sellise seaduse olemasolust midagi ka seaduse tegijad isegi kes nõuavad tulede automaatset süttimist tagantjärele ja udutulesid vanadele haagistele kus neid tulesi pole ealeski olnud.
Seda, kas Teie juhtumil oli tegemist seadusi mittetundva ülevaatajaga mina ei otsusta, see ei kuuku minu kompetentsi. Mina ei oleks vormistanud kordusülevaatust Teie haagisele.

Lapse vanusepiiri ei ole. Laps peab ka eesistmel istudes olema varustatud tema eale sobiva turvavarustusega (turvahäll, turvatool, istmekõrgendus vms). Turvapadi võib olla ohtlik muu turvavarustuse ebaõige kasutamise puhul, muudel juhtudel mitte. Turvahälli paigutamise aktiivse turvapadjaga istme peale ei luba ka autotootjad.

Trahv kuni 12 000 krooni ning lisakaristusena võib kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist 1 kuni 6 kuuni.

Parkimise korraldamine kuulub teeomaniku pädevusse. Kui parkimine toimub maja juurde kuuluval teel, siis tuleb see olukord lahendada majaomanike (kaasomanike) kokkuleppega ja ühele või teisele omanikule kuuluvad parkimisalad tähistada vastavate märkidega. Kui tee on aga avalik, siis võiks parkimisküsimuse lahendamiseks pöörduda kohaliku omavalitsuse poole ning taotleda parkimiskorra kehtestamist liiklusmärkide abil.

Teeliikluses kasutatav sõiduk tuleb Eestis registrisse kanda viie tööpäeva jooksul pärast sõiduki omandamist, ümberasumist või tollivormistust.

Minu nägemus on, et kui sõidukit teeliikluses ei kasuta, ei pruugi 5 tööpäevast tähtaega järgida. Hiljem on taolise sõiduki teeliikluses kasutamine muidugi keelatud, kuni selle registrisse kandmiseni.

Üsna raske on süüdistada ka seda põhjendamatult pidurdanud juhti tagant otsasõidu põhjustamises. Palju sõltub muidugi tuvastatud faktilistest asjaoludest, kuid LE § 129 paneb tagant otsasõidu vältimise kohustuse siiski peaasjalikult tagumisele juhile. Nimelt sätestab § 129, et juht peab vastavalt kiirusele hoidma sellist pikivahet, mis võimaldaks vältida otsasõitu ees OOTAMATULT pidurdanud või peatunud juhile. Ilmselt ei saaks taga sõitev juht ennast vabandada väitega, et hoidsin ettenähtust vähem pikivahet, kuna nägin, et eessõitjal ei olnud põhjust pidurdada. LE §st 129 ei tulene, et teatud olukordades võiks hoida väiksemat pikivahet, kui ootamatult pidurdanud sõidukile otsasõidu vältimiseks tarvis.

Teatud juhtudel võiks ehk kõne alla tulla segasüü.

Eskortimise taktika näeb ette erinevad kombinatsioonid saate- ja VIPsõidukite paigutusele. Saateautode paigutust ei mõtle välja nende juhid nö kohapeal, vaid tegutsevad siiski vastavate reeglite järgi. Need reeglid ei sisaldu LE-s. Töötavad alarmsõiduki tunnused lubavad neil kalduda kõrvale tavaliiklejatele kohustuslikest liilusnõuetest (va erandid) ning see luba võimaldab neil ka valida turvameetmetest tingitud paiknemise teel. Loomulikult peavad saateautode juhid tagama sealjuures liikluse ohutuse.

Советаю согласовать зтот вопрос в АРК.

To tsiklimees.
Kui ARK aksepteeris eesmisi helkureid siis vastas Teie haagis nõuetele. Kui vahepeal muutuvad seadused siis EI TOHI kasutada seadust tagasiulatuva jõuga nii, et ülevaataja ei tohiks nõuda tulede paigaldamist.

To tcumen

Teades kui rangelt võetakse tänapäeval põhjendamatult karmi eeskirja täitmist (Näiteks on ikka karm küll kui ainult 3 aastat vana tulekustuti manomeeter näitab OK aga puudub kontrolli kleebis - on kordusülevaatuse võimalus) arvan, et lihtsam oleks vist aretada kui lootma jääda.

On ikka õige küll, et vastavalt seadusele peab autol olema 13 jalaga pistik kus peab olema ka tagumise udutule kontakt. OK aga tagumist udutuld ei nõuta kui valmistaja ei ole seda ette näinud ja haagis on ARK poolt tunnistatud kõlblikuks. Kui valmistaja on teinud tuuleklaasi ülemise ääre tumedama siis meie ei nõua sellise tuuleklaasi vahetust. Kui valgusfoor on rikkis ja põleb ainult punane tuli siis oma ajusid kasutav inimene ei seisa valgusfoori ees kuni remondimees valgusfoori korda teeb... Härra lugeja võiks oma norimise lõpetada sest selline lapsik jonniajamine on lihtsalt rumal. Seadusloome on selline nagu ta on. Loodan, et austatud lugeja istub sest nüüd tuleb Millert Maidult PAUK. Mõni aasta tagasi rikkusid kõik tehnoülevaatajad keskkonnaministri määrust mis nõudis et HC oleks 100ppm või väiksem vaatamata sellele, et valmistaja tehas lubas 300ppm. Mina kaasaarvatult vormistasin ülevaatuse läbimise kui auto heitgaaside HC ületas ministri määrusega etteantud väärtust ja mahtus valmistaja tehase normi sisse.

Hea lugeja.
Teie tähelepanekud on ikka ja jälle ja alati teretulnud.
Pean Teid kurvastama selle faktiga, et tehnoülevaatajad on enamuses Teist vähem lugejad ja nad ei nõua uuel TIKI TREILERIL UDUTULD kui haagis omab ARK-s väljastatud reg. tunnistust ja tüübikinnitust. Udutuled on suurematel haagistel mis on kasutusel rahvusvahelistel vedudel. Kui seadus ja tegelikkus omavahel kokku ei lähe siis lähtub ülevaataja heast tavast ja loogikast ja kohe mitte ei aja näpuga järge lugeja kombel.
Soovitan Teil veel ja veelkord lugeda sest siis äkki märkate ükskord ometi, et sõidukitel peab olema üks või kaks VALMISTAJA JUHENDILE vastavat udutule laternat. Ütlen, et kui TIKI TREILERI valmistaja juhend ei näe ette udutuld siis see ei pea seal ka olema. Edu Teile tõe eest võitlemisel.

Minu võimalused esitada arvamust siin foorumis erinevad ARK tehnoosakonna töötajate võimalustest sest nemad ei saa vastata alati nii nagu nad tavakodanikuna asja näevad sest riigiametnike vastused saavad tuleneda AINULT seadusest ja seaduse kinnitab minister, mille valmistavad ette ministeeriumi vastavad ametnikud kes loevad eurodirektiive nii nagu neid ette tõlgitakse (minu arvamus).

Vastan Teie asjaliku küsimuse peale ARK tehnoosakona juhataja (minu poolt austatud hr. Andres Soots) sõnadega:"Asjalik ja hariud tehnoülevaataja teeb tehnoülevaatust nii, et ta ei lähe seadusega vastuollu ja kasutab OMA PEAD"

Vastan Teie küsimusele. Mina käituks, nii nagu käitusid pead kasutavad ARK töötajad kes läksid vastuollu seadusega ja vormistasid dokumendid seadusele mittevastavale haagisele. Tean, et euronormidele vastavad tehasetoodetud pistikud ei oma isegi udutule ühendusklemmi, seega ignorerin teadlikult seadust ja vormistan ülevaatuse positiivse läbimise. Tehnoülevaatust puudutav seadusandlus on puudulik, seda ei eita keegi. Terve mõistuse piirides võib rikkuda iga seadust kui see on MÕISTLIK. Kinnitan teile head auto24 foorumi lugejad, et tehnoülevaatus ei ole midagi erilist ja ka siin on palju rumi parandada ja ajakohastada
Algataksin uue foorumitema :Mida muudaksin, et tehnoülevaatus oleks ASJALIKUM.

Полицейски был прав. Закон говорит што тех. осмотр надо проити сразу после получений документов. Без тех. осмотра можно эхать только в ближаищй пункт осмотра. В том магазине были неправы. Што значит сразу не обясняют и тут понемают так што сразу значит сразу в прямом смысле этого слово.

Tere Rocca
Tagumise udutule või udutulede mittepõlemine on kordusülevaatuse vääriline puudus kuna nii on otsustanud ARK tehnoosakonna spetsialistid, kes on ülevaatusel kasutusel olevas programmis udutule mittepõlemise kordusülevaatuse vääriliseks lugenud.

Tehnoülevaataja ei pea paljudel juhtudel kasutama oma töökogemust, seaduse tõlgendamise oskust, ega ka tehnilist taipu kuna suures ulatuses on vigade raskusastme määramise otsustanud ARK spetsialist, programmeerijale etteantuga. On see õige või ei ole, ei kuulu minu kompetentsi. Ülevaatuspunktid on seotud ARK-ga halduslepinguga ja siin on asi üheselt paika pandud.

Distsiplineeritud tehnoülevaataja vormistab kordusülevaatuse udutule või udutulede mittepõlemise tõttu vaatamata sellele, et muid vigu eriti ei leitud.

Juht on isik, kes juhib sõidukit. Kõne all oleva juhtumi korral on tegemist kahe juhiga, uigi kõrvalistuja süü tõendamine on problemaatiline.

Soome kõrgem kohus on arutanud järgmist juhtumit.
Soomlane läks baari oma purjus sõbrale järgi. Koduteel tahtis aga sõber järgmisse baari sõita. Juht keeldus. Jõudes baari sissesõidu tee juurde, rabas purjus kõrvalistuja roolist, et teha pööre. Tagajärjeks oli teelt väljasõit ning rasked tagajärjed. Liiklusõnnetuse põhjustajana sai karistada joobes kõrvalistuja - juhina.

Sinu konstruktsiooni kohaselt on tegemist kaastäideviimisega, kus mõlema isiku tegevus on käsitletav juhtimisena. Naljaga pooleks - tegemist on grupiviisilise süüteoga.

Kui tõepoolest oli kaks sõidurada Sinu suunas, siis oli ilmselgelt põhjendamatu kalduda Sinu sõiduritta.

Samas jääb mulle arusaamatuks, mida mõtled sõnade "keset telgjoont" all. Telgjoone alla mõistetakse suunavööndeid eraldavat joont. Kui tegemist oli suunavööndeid eraldava telgjoone olukorraga, siis on selline praktika ka teistes riikides üsna levinud. esimene auto laiendab sellega taganttulijate teed, kuna eesliikuv juht ei pruugi märgata alarmsõiduki järel liikuvat autot. "Sundides" juhti rohkem paremale sunnib see ka kiirust vähendama ning pikeneb aeg, mille jooksul paremasse teeäärde võtnud juht taas telgjoone suunas liigub.

Kui on tuvastatud kindlustusvõtja sõidukiga põhjustatud liikluskahju, loetakse kindlustusvõtja selle sõiduki kasutamine liikluses enamohtlikuks ja tema riskikoefitsienti selle sõiduki suhtes suurendatakse 1,5 korda (senist riskikoefitsienti korrutatakse 1,5-ga). Riskikoefitsienti tõstetakse esimese poliisi väljastamisel pärast liikluskahju tuvastamise päeva. Kõrgendatud riskikoefitsient jääb kehtima jälle 365 päevaks alates kõrgendatud riskikoefitsiendiga poliisi väljastamise päevast. Kui liikluskahjusid tuvastatakse rohkem, suurendatakse kindlustusvõtja riskikoefitsienti uue poliisi väljastamisel mitte 1,5 korda, vaid vastavalt 2, 3, või 4 korda. Kui riskikoefitsiendi suurendamise tulemus on suurem kui 3,2, võetakse riskikoefitsiendi väärtuseks 3,2.
Kui on toimunud kaskokindlustuse väljamakse, siis tõuseb samas seltsis järgmise aasta preemia (eeldatavasti). Teises kindlustusseltsis kindlustamisel avarii hinda ei mõjuta.

Omaniku uue sõiduki riskikoefitsient leitakse ühel alljärgneval viisil rakendades neid toodud järjekorras:
1. Võetakse sama sõidukiliigi riskikoefitsiendi määratlus. Kui määratlusi kehtib mitu või kehtib varem leitud määratluste keskmine, võetakse aluseks määratluste aritmeetiline keskmine. Riskikoefitsiendi määratlus tähendabki seda, et kui isik müüb teatud sõiduki, siis kuue aasta jooksul taassoetades sama liiki sõiduki, ei rakendata talle keskmistatud riskikoefitsienti ega baaskoefitsienti (1,2), vaid ta saab kasutada eelmisest sõidukist tema arvele ootele jäänud koefitsienti. Seega võib olla variant, et Te olete viimase kuue aasta jooksul müünud veel sõidukeid ja nende müükidest on tekkinud riskikoefitsientide määratlused. Kui isikul on mitu sõidukit ja määratlusi kehtib ka mitu, siis need määratlused grupeeritakse ja kasutatakse määratluste keskmist. Näide: Isikul on kolmest sõiduautost ootel 3 määratlust (0,4, 0,4 ja 0,6). Need kolm määratlust moodustavad nüüd määratluste gruppi ja tema kolmele järgmisele sõiduautole määratakse riskikoefitsiendiks määratluste keskmine, see on 0,47.
2. Olemasolevate sõidukite riskikoefitsientide aritmeetiline keskmine. Isiku sõidukite kõikide sõidukiliikide suhtes kehtivate riskikoefitsientide aritmeetilist keskmist rakendatakse juhul, kui isikul ei ole kasutada ühtegi riskikoefitsiendi määratlust. Keskmistatud riskikoefitsiendi leidmisel võetakse aluseks kõikide kehtivate riskikoefitsientide keskmine, sõltumata sõiduki liigist. Keskmistatud riskikoefitsiendi puhul ei kanta üle kindlustuspäevi nagu seda tehakse määratluse puhul.

Riskikoefitsienti alandatakse 0,8 korda (senist riskikoefitsiendi korrutatakse 0,8-ga), tingimusel kui:
· eelneva kindlustusperioodi jooksul oli sõiduki suhtes väljastatud poliiside kehtivuspäevade summa kuus või enam kuud (vähemalt 182 kindlustuspäeva) ja
· eelneva aasta jooksul ei ole tuvastatud ühtegi selle sõidukiga põhjustatud liikluskahju (välja arvatud juhtudel, kui liikluskahju põhjustati ajal, mil sõiduk oli ebaseaduslikus valduses või omanik tegutses häda- või hädakaitseseisundis).
· Kui tulemus on alla 0,4, võetakse riskikoefitsiendi väärtuseks 0,4 (minimaalne riskikoefitsient).

Liikluskindlustuse alt kuuluvad hüvitamisele maja ja aed, kuid mitte Teie sõiduk. Kuna liikluskindlustuse alt kuuluvad hüvitamisele kahjud, mida sõiduk põhjustab kolmanda isiku varale (sõidab kogemata tagant sisse teisele sõidukile) või tervisele (libedal teel paiskub auto teelt välja ning kaasreisija saab vigastada ja tal tekivad ravikulud). Liikluskindlustus ei toimi sõidukikindlustusena (kaskokindlustusena), st, et süüdi olevale (=vastutavale) sõidukile tekkinud kahju liikluskindlustuse lepinguga ei hüvitata.
Ka kaskokindlustus ei pruugi teie sõiduki kahjusid hüvitada, kuna kaskokindlustuse tingimuste järgi ei ole Kindlustusandjal kohustust hüvitada kahju, kui kindlustatud sõiduki juht oli liiklusõnnetuse toimumise ajal joobeseisundis.

Vabatahtlik sõidukikindlustus hüvitab teie sõidukiga toimunud õnnetusjuhtumi ja auto või selle osade varguse tagajärjel tekkinud kahju. Sõidukikindlustusega on võimalik kindlustada sõidukit alljärgnevate riskide vastu: liiklusõnnetus, loodusõnnetus, tulekahju, vandalism, vargus, röövimine ja ärandamine (võimalik on sõlmida leping ka ilma varguseriski katteta). Riske, mille vastu kindlustate, saate ise valida. Nt minikasko hõlmab kaitset varguse, röövimise, ärandamise ja tulekahju riski vastu, osakasko hõlmab kaitset kõikide teiste riskide va varguse vastu, superkasko aga kaitset kõikide eelpool nimetatud riskide vastu. Salvas on võimalik kindlustada ka kõiki riske eraldi, kuid see on suhteliselt kallis. Parima lahenduse ja teie täpse kindlustushuvi välja selgitamiseks soovitame pöörduda KindlustusEst Kindlustusmaakler OÜ (lisainfo www.kindlustusest.ee) poole või helistada tel. 677 6751.

Sellele küsimusele ei saa kahjuks vastata, kuna kindlustustingimuste, -hindade jne väljatöötamisega tegelevad kindlustusseltsid, mitte kindlustusmaaklerid.

Rahatrahv kuni 3000 krooni. Üldjuhul oolakse siiski mõistvad. Kui suurt paturegistrit ees ei ole, käitud ise mõistvalt ning politseinikul just lausa halb päev ei satu olema, sii s pääsed ilmselt hoiatusega. Nii registreerimistunnistusel kui kindlustuspoliisil olevad andmed on politseile lihtsalt kontrollitavad.

Информацию о Евро нормах можно найти на тех. осмотре. Про спец. техники можно спросить в фирме "Tehnokontrollikeskus". Прочитать этих Евро норм можно: http://europa.eu.int/eur-lex/et/dd/reg/et_register_133010.ht
ml
Верю што и на русском языке эст но я не знаю адрес.
Луче будет эсли придёте тогда могу на примерах показать где и как искать жылательную информацыю.

Keegi ei kustuta Teie küsimusi ära ja nõmedaid ei ole mina kohanud auto24 töötajate hulgas.

Tehnoülevaatusel ei mõõdeta mootori võimsust ja ei kontrollita kas pardaarvutis on originaalprotsessor või ei ole. Seega ei ole võimalik tuvastada selliseid muutusi mida soovite teha. Kuna ei saa tuvastada siis ei saa ka keegi reageerida sellistele muudatustele. Kui muutuvad heitgaasinäitajad halvemuse poole ja ületavad lubatu siis on kordusülevaatuse võimalus olemas. Mootori võimsuse suurenemise küsimusi on foorumis arutatud-selgitatud piisavalt.

Teadja vastusele kommentaariks. Rahatrahv on kuni 3000 krooni, küll, kuid üldjuhul niivõrd rangeks ei minda. Liiklusseadus kohustab kõrvaldama juhtimiselt isik, kelle puudub sõiduki kasutamisõigust tõendav dokument. Kui sõiduki kasutamisõigust omavale isikule ei ole võimalik autot üle anda, tuleb sõiduk paigutada politeiasutusee või valvega hoiukohta.

Meie liikluse üks valulisemaid kohti on rooli ja juhiistme seljatoe vahel. Faculty ilmselt ei mõelnud seda tõsiselt, kui ta kirjutas kiirusepiirangute puudumisest. Kiirus tuleb valida selliselt, et oleks võimalik ristmikule lähenedes hinnata seda, kellel on ristmikul eesõigus. LE kohustab juhti eeldama, et ta asub ristmikul kõrvalteel.

Ka kruusateede ristmikul kehtib parema ke reegel. Parema käe reegel tegelikult printsiibis vähendab liikumiskiiruseid. Juht, kes teab, et liigub eesõigusega teel, sõidab kiiremini, sest ei tunne vajadust veenduda ristmiku ületamise ohutuses olles kindel, et teised juhid täidavad teeandmiskohustust. Piiratud nähtavusega kohtades on seda enam mõistlik kasutada parema käe reeglit, kuna see sunnib juhte ristmikke aeglasemalt ületama.

Tulles tagasi kohalike omavalitsuste kohustuste juurde. Nähtavuse parandamine on paljudes kohtades siiski võimalik ja see on kohaliku omavalitsuse ülesanne. Samuti on lihtne ja odav kasutada hoiatusmärke "samaliigiliste teede ristmik" või "samaliigiliste teede ristmike ala". Mina soovitan teha avalduse vallavalitsusele, sellele on nad kohustatud reageerima. Keelduv vastus on võimalik vaidlustada halduskohtus.

Kui tulekustuti valmistamisest on möödunud kaks aastat siis ei tohi kaupmees sellist asja müüa sest ta peab eelnevalt viima kustuti kontrolli kus vastav kleebis peale pannakse. Millerti juurde võib ka ilma tulekustutita tulla ja kordusülevaatust millert ei vormista sellise puudusega. Kui tullakse kustutiga mis ei oma kehtivat kontrollkleebist siis tehakse vastav märkus mis vormistatakse pisiveana millega ei kutsuta kordusülevaatusele sest auto pidurdusteekonda ei mõjuta kustuti puudumine.

Ei, võid teha eksameid kuitahes palju kordi.

Faculty - liiklussituatsoonis tuleb käituda tegeliku olukorra järgi. Kui eesõigust andev liiklusmärk puudub, tuleb lähtuda üldisest regulatsioonist, st parema käe reeglist.

Mis puutub eedu kommentaari, siis sarnane mõte jooksis ka minu peast läbi. LE ei pea loomulikult olema otsast otsani peas, kuid kattega tee ja kruusatee ristmiku eesõiguskohustus on sedavõrd elementaarne nõue, et iga autojuht lihtsalt peab seda teadma.

Kui algne küsimus veelkord läbi lugeda, siis oli küsimus vaid üks - kellel on eesõigus kattega tee ja kruusatee ristmikul?

Parema käe reegele ei pruugi loomulikult olla efektiivne igal pool, kuid viidatud teemas ei ole võimalik üldse parema käe reegist rääkida.

Kahe järjestikuse ülevaatuse tegemata jätmisel ei ole ARK-l mitte õigus, vaid kohustus sõiduki ajutiselt registrist kustutada. Kuid sellelgi kustutamisel on sama piirang - vajalik on käsutuspiirangu kohaldaja nõusolek.

Ülevaatuse mitteläbimisega seonduv ajutine liiklusregistrist kustutamise alus on kehtetuks tunnistamisel.

Закон запрещает ставить клиёнки на стёкла из светоотражающего материала. Про кузов не говорят. Значет в законе "пробел" и пока запреда нет, неправельно запрещять клеить наклейки из светоотражающего материала по бокам. Главное штобы надписи (эсли они там эсть) должны соотвецтворат закону оязыке.
Надо учитывать што в тех. паспорте регистрированый цвет был виден заметно больше ото надо перерегистрировать "разноцветный" Это тема длья тех. отдела АРК, они решат што и как.
1) sõidukile on lubatud paigaldada ainult koodides 202–220, 222–225 ja 1102 käsitletud valgustus- ja valgussignalisatsiooniseadmeid;
Коротки перевод: На машину можно ставить ТОЛЬКО в кодах 202 .....световых приборов.
Как видите, даже ставить нельзя по этому што в списке неоновых трубочек нет.

joobeseisundis isikule mootorsõiduki juhtimise üleandmine või tema autot juhtima lubamine on karistatav rahatrahviga kuni 18000 krooni. Kas konkreetsel juhul Sinu tegevus mahub liiklusseaduse § 74.18 koosseisu alla, sõltub asjaoludest. Üldjuhul piisab asjaolust, et omanik istub kõrval. Omaniku õigustuseks saab siis olla üksnes asjaolu, et ta oli nii purjus, et ei saanudki aru, et sõitma minnakse või väide, et juht kasutas autot ebaseaduslikult. Viimasel juhul ootab juhti kriminaalkaristus auto ebaseadusliku kasutamise eest.

Tähelepanek õige - registreerimise eeskirja § 7 lg 10 nõuab ajutiseks registrist kustutamiseks on vajalik sõiduki käsutamispiirangu kohaldaja nõusolekut.

Tere!

Ilmselt on "täislaksu" all peetud silmas riskikoefitsienti, milleks on teil, kui algajal, 1.2. Paljud eeldavad, et see on kõrgeim koefitsient, kuid tegelikult on kõrgeimaks võimalikuks koefitsiendiks hoopiski 3.2.
Minikaskos sisaldub tulekahju, röövimise, varugse ja ärandamise kaitset ning õnnetuskohalt äravedu.
Osakasko pakub kaitset õnnetusjuhtumi, tulekahju, vandalismi kaitset. Samuti sisaldab see õnnetuskohalt äravedu, tasuta klaaasiringi ja sõiduki lisavarustuse kaitset.
superkasko sisaldab endas kõiki eelnimetatuid.

Разрешает ставить ТОЛЬКО те световые приборы которые предусматривает завод изгатовитель вашеи машины.

Paistab, et suur hulk kommenteerijaid ei ole veel aru saanud milleks Eesti Vabariigis on seadused. See, et palju seaduseid ei toimi on seadusetegijate st. meie poolt valitud riigitegelaste saamatus ja oskamatus ja olematu seadusjärelvalve. Auto on kõrgendatud ohu allikas ja siin "hinnaalandust" ei tehta nii nagu ka lennunduses. Saage head inimesed aru, et kõik Teie poolt pakutud lisavalgusseadmed ON KEELATUD kuna seaduses on öeldud:
1) sõidukile on lubatud paigaldada ainult koodides 202–220, 222–225 ja 1102 käsitletud valgustus- ja valgussignalisatsiooniseadmeid;
Nendes koodides ei ole mainitud ühtegi Teie poolt pakutud tuld ja tulukest. Isegi salongi valgustuse muutmist ei ole ette nähtud kuna auto peab sisuliselt võlja nägema nagu ta tehasest on tulnud.
See, et paigaldatakse jummal teab mis välklampe ja diskosaali vidinaid on reeglite rikkumine ja ülevaatusele ärge tulge sellise "juudijõulupuuga".

Разница в ёмкостях и мощностях.

Меня интересует, какая разница между двигателем Hyundai accent 1.5 и 1.3. На моей машине полетел движок, и срочно необходимо его заменить. Заранее благодарна за подробную информацию.

Kõigepealt selgita välja, millisel alusel selline märge on liiklusregistris. Sõiduki registrist kustutamine on tänasel päeval printsiibis võimalik üksnes lammatustõendi alusel. Mõningatel juhtudel on registrist kustutatud ka juhtudel, kui autot ei ole aastaid kasutatud ning omanik kirjutab seletuskirja auto hävimise kohta. Ajutist registrist kustutamist ei takista ükski võõrandamiskeeld.

Kindlustust tuleb maksta üksnes juhul, kui sõidukit kasutatakse teeliikluses. Küll peab igal sõidukil olema kindlustusleping, kuid see ei ole tasuline.

Teadmata, millisel alusel on võõrandamiskeeld tehtud, on raske ka vastavate õigustaktideni juhtida. Teemaga haakuvad liiklusseadus, mootorsõiduki ja selle haagise registreerimise kord, liikluskindlustuse seadus, täitemenetluse seadustik.

Josh, selle eksperimendi eesmärk oli näidata, et läheneva auto kiiruse hindamine on väga raske. Tegelikkuses ei hinda juht teist autot nähes mitte selle kiirust, vaid kaugust. Kuna meil on vaid 2 üldlevinud kiirusepiirangut ning paratamatult tuleb päevas kümneid kordi hinnata läheneva auto kaugust, siis tekib inimestes kogemus. See kogemus ütleb, et kui auto x kaugusel ristmikust, siis jõuan teha oma pöörde. Kiiremat lähenemist ei suuda juht tajuda. Samuti on raskusi juhtudel, kui sõiduk läheneb oodatust aeglasemalt - sellistel juhtudel mõtleb juht, aga ma oleks ju jõudnud. Ja lõpuks tahame kõik võimalikult kiiresti jõuda sihtkohta ning mitte takistada teisi. Aina tihedamaks muutuvas liikluses võetakse suuremaid riske ning sõidetakse väiksema vahega.